Põllumehed tahavad riigilt lisaraha ja kütuseaktsiisi langetamist
:format(webp)/nginx/o/2022/02/08/14353510t1ha469.jpg)
22. märts 2022, 16:52
/nginx/o/2022/03/22/14440467t1he2d7.jpg)
Põllumajandus-kaubanduskoja sõnul peaks Ukraina sõja tõttu tekkinud kriisiolukorras põllumeeste toetamiseks muuhulgas langetama kütuseaktsiisi, pakkuma soodsaid laene ja leidma lisaks praegusele Euroopa Komisjoni abile riigieelarvest lisaraha.
"Praeguseks on üsna kindel, et meie toidutootjad seisavad silmitsi üsna pretsedenditu väljakutsega, et tulla toime hüppeliselt kasvanud tootmiskulude ja tootmissisendite tarneraskustega. Praeguses olukorras tuleb mõista, et üksikutel meetmetel võib olukorra leevendamiseks olla küll piiratud mõju, kuid erinevate meetmete koosmõju suudaks siiski pakkuda vajalikku leevendust kumulatiivse kulukasvuga toimetulemiseks." teatas koda uudiskirjas.
Põllumajanduskoja viis ettepanekut:
1) Kütuse kiiret hinnatõusu aitaks mõnevõrra leevendada kütuse aktsiiside langetamine. Koja hinnangul tuleks põllumajanduses kasutatava erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetada praeguselt 100 eurolt ELi poolt lubatud minimaalsele tasemele 21 eurot 1000 l kohta. See leevendaks sektori olukorda ca 5-6 miljoni euro võrra aastas. Koda toetab ka tavalise diiselkütuse aktsiisi langetamist EL minimaalsele tasemele, sest diiselkütuse hind mõjutab otseselt kõikide kaupade, sh toiduainete hinda.
2) Koja hinnangul on väga tähtis riikliku programmi käivitamine põllumajandustootjatele soodsate käibekapitalilaenude võimaldamiseks, et ettevõtted suudaksid kiiresti kasvanud kulusid täiendavalt finantseerida. Põllumajanduse tootmistsüklid on pikad, mistõttu tekivad põllumajandusettevõtetel väga tõenäoliselt tõsised probleemid kordades kasvanud kulude finantseerimisel.
3) Euroopa Komisjon tegi esmaspäeval ettepaneku anda põllumajanduse otsetoetuste vähendamise arvelt raskustes sektoritele 500 miljoni euro ulatuses kriisiabi, millele liikmesriigid saavad omalt poolt lisada kokku üks miljard eurot. Eestile on abipaketist kavas eraldada 2,5 miljonit eurot. Koja hinnangul peab valitsus ELi poolt antavat kriisiabi maksimaalses võimalikus mahus riigieelarvest kaasfinantseerima, kuid isegi sel juhul on abi suurus vaid 7,5 miljonit eurot, mis on kaugelt ebapiisav praeguse kriisi mõjude leevendamiseks. Koda leiab, et kodumaise toidutootmise toetamiseks on vaja leida lisavahendeid väljaspool antud meedet.
4) Keskmises ja pikemas perspektiivis tuleb suurendada investeeringuid kodumaiste bioressursside tootmisesse ja väärindamisse. Selleks tuleb muuhulgas suurendada ÜPP strateegiakava 2023-2027 Eesti poolset kaasrahastamist vähemalt 75 miljoni euro võrra (15 milj EUR/a). See on vajalik nii keskkonnainvesteeringute kui teiste keskkonnakohustuste täitmiseks.
5) Toidutööstuste olukorra leevendamiseks on vaja leida lahendused gaasi- ja elektrikulude kiire kasvu leevendamiseks. Tõsiselt tuleb kaaluda ka toiduainete käibemaksu langetamist, et leevendada toidutarbijate kiiresti kasvavaid kulutusi toidule.