/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/22/14440037t1h9279.jpg)
Euroopa Parlament võtab selle liikme Yana Toomi (KE) sõnul kiirmenetluse korras vastu pagulaste Euroopasse majutamise ühise tegevuskava (CARE), mis näeb muuhulgas ette pagulaste abistamise rahastamise Euroopa Liidu (EL) struktuurifondidest.
Euroopa Liit katab pagulaste abistamisega seotud kulud
Toomi sõnul laiendatakse EL-i fondide raha kasutamise võimalusi selleks, et katta riikide kulutusi sõjapõgenikele: eluase, toit, lapsehooldusabi, laste haridus, meditsiiniteenused, töökohad, psühholoogiline abi, keelekursused ning õigusabi, teatas Keskerakonna pressiesindaja teisipäeval.
«Jutud, et peame sõjapõgenikke üleval pidama riigieelarvest ning meie inimesed jäävad seetõttu ilma pensionist ja toetustest, ei vasta tegelikkusele,» ütles Toom. «Selline tegutsemine oleks absurdne, võttes arvesse Covid-19 pandeemiat, millel on olnud majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Olen kindel, et kellelgi Brüsselis ei olnud mõttes jätta Euroopa Liidu riike rändekriisis üksinda. Õnneks valmistus EL pandeemiajärgseks majanduse taastamiseks ja kogus selleks väga suuri vahendeid. Nüüd tulevad need meile kasuks.»
CARE kava võimaldab EL-i riikidel ja üksikutel piirkondadel rahastada pagulasabi liidu struktuurifondidest, täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ehk teisisõnu saavad liikmesriigid erandkorras kasutada vahendeid, mis olid algselt mõeldud muuks otstarbeks. «Selline erand on vajalik, sest EL-is on struktuurifondide raha kasutamisel väga ranged reeglid – nendega saab katta vaid sihtotstarbelisi kulutusi. Ühtlasi hakkab kehtima ka sajaprotsendilise kaasfinantseeringu reegel, mis tähendab, et riik ei pea omavahenditest midagi tasuma,» rääkis Toom.
Toom lisas, et Ukrainast pärit põgenike abistamiseks on CARE plaani raames võimalik kasutada ka olulist osa REACT-EU programmi vahenditest, mille algne eesmärk oli aidata Euroopa Liidu riikidel taastuda pandeemia mõjudest. 2022. aastal on see 10 miljardit eurot.
Ta täpsustas, et struktuurifondide toetus kombineeritakse toetustega muudest Euroopa allikatest, sealhulgas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ning Euroopa Sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate isikute abifondist (FEAD). «Euroopa Komisjon lihtsustab kõiki aruandlusega seotud protseduure ning abi ei laiene mitte ainult Ukraina, vaid ka Ukraina sõja eest põgenenud kolmandate riikide kodanikele,» märkis Toom.
EL-i riigid saavad alates 24. veebruarist tagasiulatuvalt taotleda sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja ülalpidamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Pagulaste Euroopasse majutamise ühise tegevuskava (CARE) ehk Cohesion's Action for Refugees in Europe esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil. Euroopa Parlament kavatseb selle vastu võtta kiirmenetluse korras märtsi lõpus või aprilli alguses.