/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/03/22/14439418t1hd7e9.jpg)
Eesti Krüptoraha Liidu juhi Raido Saare sõnul on positiivne, et krüptofirmasid reguleerivast uuest seadusest jäid tänu liidu pingutustele välja eriti karmid sätted, mis oleks tema sõnul tekitanud miljoneid eurosid kahju.
Krüptoraha liit: uus rahapesu tõkestamise seadus lubab meil areneda
Veebruari lõpus võttis riigikogu vastu rahapesu tõkestamise seaduse muutmise seaduse, mis koostöös rahandusministeeriumi ametnike ja rahanduskomisjoni liikmetega õnnestus Eesti Krüptoraha Liidu hinnangul muuta selliseks, et see võimaldaks krüptotehnoloogia sektoril edasi areneda.
Sellegipoolest tuleb liidu vaatest jälgida, kuidas seaduseid praktikas rakendada saab ning kas paberil ilusatena tundunud nõudmistele on kaasaegsemaid lahendusi.
«Oleme krüptotehnoloogia ja virtuaalvääringuettevõtjatega ettevaatlikult rahul sellega, et Eesti kõrgtehnoloogilise krüptokogukonna ja poliitikakujundajate vaheline dialoog on muutunud võrdsemaks, ausamaks ja sisulisemaks ning et vaatamata kiirustamisele – eelnõu koostamisel jäi kiireloomulisusega põhjendamise tõttu koostamata väljatöötamiskavatsuga seonduvalt ka mõjuanalüüsid – jõudsime lõpuks kompromissideni, millega ilmselt keegi lõpuni rahul pole, aga mis võimaldavad õigusselgust ja samal ajal jätkata innovaatilise sektori kiiret arengut,» kommenteeris liidu tegevjuht Raido Saar pressiteates.
Eelnõust praagiti välja mitu sätet
Eelnõu vastuvõtmise eel õnnestus liidu sõnul seadusandja ja valitsusega kokku leppida loobumine nii mahupõhisest järelevalvetasust kui ka mitmest muust nende vaates põhjendamatust piirangust.
«Tänu toetust leidnud muudatusettepanekutele vähenes seaduse kahjulik mõju virtuaalvääringu sektorile ilmselt miljonite eurode võrra. Lisaks maksete mahu põhisest järelevalvetasust loobumisele vähenesid algse plaaniga võrreldes ka omakapitalinõuded, kitsenes eelnõu mõjupiirkonda haaratud ettevõtete ring, loobuti olulise osaluse omandamise piirangu sättest ja oluliselt muutus ka eelnõu vaidlusterohkemaid sätteid – kuidas rakendada rahvusvahelise rahapesuvastase töökonna ehk FATF-i teatud reegleid,» loetles Saar.
Ometi seisab liidu hinnangul veel palju tööd ees ja küsimärke on uute nõuete rakendatavuse osas õhus. Samuti peaks Eesti krüptoraha ettevõtjate arvates nägema rohkem vaeva selle nimel, et uusi tehnoloogiaid ka järelevalvetegevusteks rakendada, selmet robustseid ja ühetaolisi nõudmisi seada.
«Kõik – absoluutselt kõik – asjaosalised möönsid, et eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäänud kaks nädalat on täiesti ebamõistlik lähenemine ühe sektori reguleerimisele. Me saime aru, et see oli seotud Eesti rahapesuvastaste sammude rahvusvahelise hindamisega, ent sellegipoolest peaksid kõik osapooled tunnistama, et selline seadusloome on leebelt öeldes erandlik,» kommenteeris Saar.
«Nüüd ja kohe asume uuesti sama teema kallale – seekord ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga, mis seab uuesti virtuaalvääringu teenuse pakkujatele tervikliku õigusliku raamistiku ning tõenäoliselt muudab ka äsja vastuvõetud norme, viib ettevõtted finantsinspektsiooni järelevalve alla ja palju muud,» lisas ta. Samal ajal debateerivad tema sõnul Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament koos liikmesriikidega uute digitaalsete finantsteenuste paketti, mis muudavad just Eestis vastuvõetud reegleid – tehes neid kahtlemata ka leebemaks.
«Selline uute nõuete vastuvõtmise, muutmise, tühistamise maraton seab ettevõtjad suure surve alla ning Krüptoraha Liit kavatseb siin kindlasti innovatsiooni eest koos oma toetajatega seista,» toonitas Saar.