Eesti võiks saada LNG-terminali juba aasta lõpuks

Katarile kuuluv maailma suurim veeldatud maagaasi (LNG) tanker Duhail. Foto: Stringer Egypt

Kui Eestis saaks vajalikud otsused täna ära tehtud, oleks võimalik juba selle aasta lõpus avada Eestis veeldatud maagaasi (LNG) terminal, mis suurendaks Eesti varustuskindlust gaasiga.

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis arutati majanduse ja rahanduse seisu praeguses kriisiolukorras ning prognoositi võimalike tulevikustsenaariume. Energia turgudel on hindade nähtavus ülimalt väike ja raske on öelda, kui palju on praegust kriisi hindadesse juba sisse arvestatud ja kui palju on siin veel kasvuruumi.

«Elektri vaates on olukord üsna hea, me ei näe suuri probleeme,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatar. «Gaasivarustuse osas on aga laiem küsimus, kas järgmistes sanktsiooni pakettides sisaldub lahendusi, mis on suunatud Vene energiatarne lõpetamisele. Me teeme ettevalmistus, et gaasi puhul saavutada kiiresti olukord, kus saaksime ise Vene gaasist loobuda ja see tähendab täiendava LNG-terminali loomist meie piirkonda.»

Kui gaasivarustus katkeks homme, peaks me kehtestama Eestis tarbimispiirangud.

Timo Tatar

Üks veeldatud maagaasi terminal Leedus, mis alandas küll pärast valmimist piirkonnas gaasi hinda, kuid see ei tähenda, et saaksime tänu sellele Vene gaasist loobuda. Kui Eesti langetaks täna vajalikud otsused, oleks Tatari sõnul juba aasta lõpuks võimalik avada siin LNG terminal. «See eeldab kai ehitamist Paldiski poolsaare lõppu ja terminallaeva,» selgitas ta.

Veeldatud maagaasi terminallaev läheks maksma 300 miljonit eurot, ent seda saaks ka rentida. Siisl oleks aastane kulu 50–70 miljonit eurot, rääkis Tatar.

Vene gaasitarnete lõpp tooks meile piirangud

Juhul kui gaasivarustus Venemaa suunalt peaks varem katkema, siis päris muretult Eesti järgmisele talvele vastu minna ei saa.

«Kui gaasivarustus katkeks homme, peaks me kehtestama Eestis tarbimispiirangud,» sõnas Tatar. «Me peame tegelema varude ja täiendavate tarnevõimaluste otsimisega. Praegu on 30 päevane varu kaitstud tarbijatele. Selleks, et seal leevendust pakkuda, valmistame ette ettepanekut, et riik saaks sarnaselt vedelkütusele suurendada ka maagaasivaru 1 teravatt-tunni võrra.»

Sel aastal algas Läti maa-aluse gaasimahuti täitmine oluliselt varem kui tavaliselt: mai asemel alustati sellega juba veebruari lõpus ja praegu on mahuti täituvus 32-33 protsenti.

Kaubandussidemed Eesti majandust ei mõjuta

Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveeri sõnul on kolm kanalit, mille kaudu viimaste sündmuste mõju Eestist: idasuunalise kaubanduse katkemine, sõjast tingitud kindlustunde ja investeeringute vähenemine ning toorme hinnatõus.

Sanktsioonid on värsked, laekumise numbrites näeme mõju alles kuude pärast.

Raigo Uukkivi

Keskpanga seisukohast on kaks peamist hooba, kuidas mõjutada majandust soovitavas suunas mõjutada. Üks on intressimäärade muutmine ja teine finantsvarade ostmine. Mõlemat on plaanitud juba enne sõda, kuid sõda kiirendab nende plaanide elluviimist, ütles Randveer.

Tema sõnul on olukord võrreldes koroonaajaga keerulisem: inflatsiooni pidurdamine surub ühtlasi alla ka majanduskasvu ja intressimäärade tõstmist on vaja väga hoolikalt timmida. Seevastu idasuunalisest kaubandusest on mõjutatud vaid üks protsent Eesti ettevõtetest, mistõttu on nende mõju Eesti majandusele väike.

Lõplikku põgenike arvu ei oska keegi prognoosida

Rääkides põgeniketulvast, siis on töötukassas praegused prognoosid tööversioonide tasemel ja ajas muutuvad. Maksimaalne arv põgenikke, mis Eestisse võiks jõuda, on 100 000, neist 40 000 oleks tööealisi inimesi, kellest 25% võiks jõuda meie juurde, ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Töötukassa on juba suurendanud oma töötajate arvu, et põgenikega tegeleda.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Raigo Uukkivi veel Ukraina sõjast ja sanktsioonidest põhjustatud muutusi maksulaekumistes ei näe. «Sanktsioonid on värsked, laekumise numbrites näeme mõju alles kuude pärast,» lausus ta. Jaanauarikuu laekumised olid rekordilised kõikide maksude lõikes. Veebruari palgafond on ühe protsendi võrra väiksem kui jaanuaris, kuid möödunud aasta veebruariga võrreldes 12,5% suurem.

Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik Raul Aroni sõnul leitakse alternatiivid sõja ja sankstioonide tõttu ära langenud kaupadele, kuid sellega kaasneb paratamatu hinnatõus.

«Riik saab pakkuda leevendust, kas raiemahte tõstes või LNG terminali toetades,» ütles ta. «Ettevõtjad ei taha praegu kuulda midagi uutest kohustustest või maksutõusudest, need plaanid on mõistlik panna pausile.»

Ettevõtjad ei taha praegu kuulda midagi uutest kohustustest või maksutõusudest, need plaanid on mõistlik panna pausile.

Raul Aron

Kaubandus- tööstuskoja juht Mait Paltsi sõnul on olukord hõre ja prognoose teha keeruline. «Ebakindlust on üksjagu, me vaatame praegu numbreid, mis olid enne sõda. Mis juhtuma hakkab, sellest me saame aru ja suudame prognoosida mõne aja pärast,» sõnas ta. «Ettevõtetel on probleeme toormega ja uued alternatiivid ei pruugi olla jätkusuutlikud, sest tegu on kalliste ja raskete kaupadega.»

Muresignaale on kaubandus-tööstuskotta jõudnud ka ettevõtetest, kelle omanikeringis on Vene päritoluisikuid. «Mure on nende tausta pärast, kas see mõjutab nende edasist elu,» märkis Palts.