/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/21/14437958t1h4795.jpg)
Praktiliselt kõik nutitelefoni kasutajad Eestis on seadmega oma panka sisse loginud ja 84 protsenti teinud seadmega ka rahaülekandeid, selgub Swedbanki uuringust.
Rahaasjad kolivad nutiseadmeisse
Swedbanki värske uuring annab ülevaate, kui oluliseks on igapäevaste rahaasjade ajamisel saanud isiklik nutiseade. 91 protsenti Eesti täiskasvanuid kasutab nutitelefoni, 34 protsenti tahvelarvutit ning 33 protsenti nutikella või -käevõru. 99 protsenti ehk peaaegu kõik nutitelefoni kasutajad on seadmega ka oma panka sisse loginud, seejuures iga kolmas logib panka sisse iga päev.
84 protsenti nutitelefoni kasutajaid on teinud seadmega rahaülekandeid, 83 protsenti on tasunud arveid ning iga viies kasutab oma seadet eelarve plaanimiseks.
Swedbanki Eesti kliendid on veelgi usinamad nutitelefoni kaudu pangateenuste kasutajad. Kui keskmiselt 11 protsenti eestlasi teeb oste üksnes oma nutitelefoniga, siis Swedbanki Eesti klientide seas on eksklusiivselt nutitelefoni teel ostlejaid koguni 35 protsenti.
68 protsenti Swedbanki kliente kontrollib oma kontoseisu nutitelefonist, sama teeb 29 protsenti eestlasi keskmiselt. Iga kaheksas Swedbanki klient investeerib vaid nutitelefoni kaudu, Eesti keskmine on 5 protsenti.
Uuringutulemused viitavad, et nutiseadmeid kasutatakse rahaasjade ajamisel üha rohkem ka tulevikus. «Juba praegu ütleb 39 protsenti Eesti elanikke ja 42 protsenti Swedbanki Eesti kliente, et kasutab nutitelefoni pangaasjade ajamiseks kas alati või suurema osa ajast,» märkis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets.
«Rahaasjade ajamine on sisuliselt kolinud nutiseadmetesse, selles pole kahtlustki.» Lisaks vastasid 12 protsenti küsitletuid, et kasutavad mobiilset pangandust tulevikus senisest rohkem.
Üldiselt on trendid sarnased kõigil kolmes Balti riigis, ehkki võib täheldada väga väikeseid erinevusi riigiti. Võib öelda, et eestlased on naabritest sagedamini nutitelefoniga investeerinud või rahakogumist alustanud (29 protsenti vastajaid; Leedus 26 protsenti ja Lätis 25 protsenti) ning harvem taotlenud nutiseadme teel väikelaenu (18 protsenti vastajaid; Leedus 21 protsenti ja Lätis 26 protsenti).
Nutiseadmete ja mobiilse panganduse kasutamise uuringu tegi turu-uuringufirma RAIT Swedbanki tellimusel 2021. aasta lõpus. Igast Balti riigist osales uuringus üle tuhande vastaja vanuses 18–74 aastat.