Transpordisektor ootab riigilt lahendust kütusehinna äkktõusu mõjudele (2)
20. märts 2022, 13:57
Reisijate ja kauba vedajad ning õliühing paluvad valitsusel ja riigikogul leida lahendused diislihinna hüppelise tõusu mõjudele.
«Valdavalt ettevõtluses kasutatava diislikütuse rekordhinnad tekitavad nii märkimisväärse inflatsioonisurve kui ka vähendavad majandusaktiivsust,» seisab ühispöördumises, mille on allkirjastanud Eesti suurimaid rahvusvahelisi kaubavedajaid ühendavad esindusorganisatsioonid, nagu Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ning Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), lisaks ka siseriiklikule kauba- ja reisijateveole keskendunud ettevõtjaid esindav Autoettevõtete Liit (AL) ning kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing (ÕÜ).
Seetõttu tuleks nende sõnul kohe valitsusel arutada ja leida võimalusi hinnasurve vähendamiseks. Muidu kerkib inflatsioonimäär, satuvad löögi alla tuhanded töökohad veonduses ning väheneb Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mille tulemuseks on majanduse kokkutõmbumine.
Nimetatud organisatsioonid esitavad esmaspäeval valitsusele, riigikogu majandus- ja rahanduskomisjonile ning asjaga seotud ministeeriumitele palve leida kiire lahendus diislikütuse erakordse hinnatõusuga kaasnevate mõjude tasandamiseks.
Eesti veondus ei pruugi ellu enam jääda
Organisatsioonid juhivad tähelepanu asjaolule, et valdav osa Euroopa Liidu riikidest otsib võimalusi kütusehindade langetamiseks ning paljud riigid ongi juba teinud otsuse viia kütuste aktsiisimaksud Euroopa Liidus lubatud miinimumtasandile ehk 0,33 sendile liitri kohta.
«Märgime, et meie regiooni veoettevõtete elujõulisus on veelgi suurema löögi all kui Lääne-Euroopa ettevõtete puhul. Kuna paljud ettevõtted teenindasid Venemaa ja Valgevene ning samuti Ukraina turge, siis on sõjategevus ja kehtestatud sanktsioonid võtnud Eesti ettevõtetelt arvestatavas mahus eksportturgude teenindamise võimaluse,» selgitatakse pöördumises. Seetõttu on kiired ja tõhusad lahendused Eesti veonduse ellujäämisel eriti tähtsad.
«Märgime, et konkurentsivõimeline aktsiisipoliitika aitab märgatavalt tõsta Eesti eksporditulu ja üldist majandusaktiivsust.»
Pöördumise allkirjastanud märgivad, et üle-eelmise aasta otsus viia diislikütuse aktsiisimäär tasemele 37,2 senti liitri kohta tõi kaasa maantee kaubaveost teenitud eksporditulu seitsmekordse suurenemise – tänu aktsiisilangetusele teenis Eesti 2021. aastal umbes 230 miljonit eurot rohkem eksporditulu kui kõrge aktsiisimaksuga perioodil keskmiselt. Võrreldes 2020. aastaga võimaldas aktsiisimäära langetamine reisijate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvatel ettevõtetel eelmisel aastal suurendada oma eksporditulu kokku 239 miljoni euro võrra.
«Veondussektor oli selles vaates selgelt kõige suurema positiivse arenguga sektor, moodustades koguni 20 protsenti Eesti teenuste eksporditulu suurenemisest 2021. aastal,» seisab pöördumises. «Lisaks sellele, et kõrgetel kütusehindadel on märkimisväärne negatiivne mõju veondussektori majandustegevuse jätkusuutlikkusele, toob see kaasa ka kõigi kaupade ja teenuste hinnatõusu. Seda hakkavad valusalt tundma eelkõige Eesti inimesed, kelle reaalne ostujõud väheneb.»
Piirkonna valitsused juba arutavad
Transpordi- ja kütusesektor tuletab valitsusele ja parlamendile meelde, et viimase kuue kuu keskmine inflatsioonimäär on Eestis olnud 9,4 protsenti, mis ületab ELi keskmist pea kahekordselt ja jääb alla ainult Leedule. Seetõttu on hinnatõus Eestis eriti suur probleem ning kuna koguni üle 30 protsendi ELi inflatsioonist tuleneb energiakandjate hinnatõusust, siis aitaks diislikütuse – mis moodustab ligi 80 protsenti Eesti riigisisesest vedelkütuste tarbimisest – hinna langetamiseks rakendatud poliitikainstrumendid vähendada Eestis suureks majanduslikuks ohuks olevat üleüldist hinnatõusu. Nende instrumentide seas on ka maksulangetus.
«Oleme teadlikud, et meie piirkonna riikide valitused on arutamas võimalusi kütusehindade negatiivse mõju vähendamiseks. Rootsi ja Poola valitsus on juba otsuse teinud ja langetanud diislikütuse aktsiisimäära erakorraliselt ELi miinimummäärani,» seisab pöördumises.
Probleem veonduses suurem, sest eksporditurg kukkus
Lisaks rakendavad mõlemad riigid muid võimalusi transporditarbijate toetamiseks kõrge hinna kontekstis, seda nii käibemaksulangetuse kui ka mitmesuguste otsetoetuste näol. Sarnased diskussioonid käivad nii Leedus, Lätis kui ka Saksamaal.
«Lääne-Euroopa riikide veondussektor on reageerinud äkilisele hinnatõusule streikide ja vedude peatamisega. Sellel on omakorda ühiskonda ja normaalset majandustegevust destabiliseeriv mõju. Seetõttu on kiired lahendused ka Eestis äärmiselt vajalikud, kuna meie veonduse jaoks on probleemid veelgi akuutsemad ja teravamad seoses eksporditurgude ärakukkumisega,» hoiatavad pöördumise koostajad.
Kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing märgib, et viimase kuu jooksul toimunud naftatoodete maailmaturu hinnahüpe on eriti teravalt mõjutanud just diislikütuse hindu, mis on euronominatsioonis 36 protsenti kõrgemal tasemel kui enne 24. veebruari, mil Venemaa Ukrainas sõda alustas. Sama perioodi jooksul on Brenti toornafta hinna tõus olnud üle kolme korra väiksem ehk 10 protsenti.
«Kuna Venemaal on eriti suur mõju just Euroopa – ja maailma – diislikütuseturule, siis on oodata kõrgete hindade jätkumist ettenähtavas perspektiivis,» prognoosib transpordi- ja kütusesektor. «Nii on just diislikütuse hinnatõusule vaja leida mõjusaid lahendusi, sest parimate teadaolevate eelduste kohaselt jäävad hinnad keskmisest kõrgemaks kogu 2022. aasta jooksul.»
Allakirjutanud märgivad, et juba veebruari hinnatase, mis oli kuu keskmisena 1,505 eurot liitri kohta, vähendas riigisisest diislikütuse tarbimist 7–10 protsendi võrra ÕÜ baasstsenaariumiga võrreldes. Seega on kõrgetel hindadel märgatav mõju diislikütuse tarbimisele ja sellest lähtuvalt ka majandustegevusele.
Ühtlasi pakuvad organisatsioonid välja järgmised lahendused:
1. Diislikütuse aktsiisimäära langetatakse ajutiselt tasemele 33 senti liitrilt. Ajutine langetus võiks kehtida vähemalt 30. septembrini, kuid selle juures peaks olema klausel võimalusega vajadusel pikendada aktsiisilangetuse tähtaega, juhul kui väliskeskkond seda nõuab.
2. Aktsiisitagastuse süsteemi kehtestamine ja võimaldamine veoettevõtetele. Selleks et hoida veohinnad tasemel, mis ei mõjutaks liigselt üldist hinnataset, majandusaktiivsust ja võimaldaks konkurentsivõimeliselt sektoril edasi tegutseda, on mõistlik lisaks aktsiisilangetusele kaaluda veoettevõtetele aktsiisitagastuse skeemi rakendamist. Paljudes ELi riikides on analoogne lahendus kasutusel, et hoida kontrolli all veoteenuse hindu ettevõtete reaalse kütusemaksumuse vähendamise teel. Meedet saab disainida selliselt, kus see on seotud diislikütuse maailmaturuhinnaga, tagades ettevõtetele prognoositava kulubaasi ees ootava väga ebakindla perioodi jooksul.
Allakirjutanud on valmis koostööks riigiga selle nimel, et leida lahendused praegustele väga muret tekitavatele tendentsidele. «Loodame, et valitsus leiab lisaeelarve läbirääkimiste juures võimalusi, selleks et diislikütuse hinnahüppele leevendust tuua. Märgime, et tegu on nii veondussektori käekäigu puhul tähtsa teemaga, kuid samas laiemalt ka kogu riigi majanduskeskkonda väga palju mõjutava küsimusega. Samuti oleme seisukohal, et ajakriitilisus on antud küsimuses võtmetähtsusega – otsused peaksid olema kiired ja mõjusad,» seisab avalduses.