Kaks eestlast pesid väidetava Karjala maanteehankega 135 miljonit eurot

Põld ja mets, kus võiks olla riigihankega ehitatud maantee. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Helsingi kohus kahtlustas kaht eestlast 135 miljoni euro suuruses rahapesus Danske panga kaudu, kuid süüdistusest loobuti, kuna politsei ei suutnud tõestada raha kriminaalset päritolu. Teed, mille ehitamiseks raha väidetavalt eraldati, pole tänaseni. 

Helsingi kohus loobus süüdistustest kahe Eestist pärit mehe vastu, keda kahtlustati 135 miljoni euro suuruses rahapesus, kuna raha kuritegelikku päritolu ei suudetud piisavalt tõestada. Venemaal väidetava pettuse toime pannud isikuid aga ei õnnestunud Soome politseil kätte saada, kirjutas portaal Yle. 

Uurimine algatati Danske panga info põhjal, kui Helsingis asuvasse üürikorterisse registreeritud väikse Soome ehitusfirma HTR OY arvele hakkas äkki laekuma suuri summasid Venemaalt. Kokku kanti aastatel 2012–2014 HTR OY kontole 135 miljonit eurot. Laekunud summad kanti kiiresti edasi erinevatele riiulifirmadele Euroopas ja ka maksuvabades piirkondades. Prokuröri sõnul oli tegemist suurema rahvusvahelise rahapesuvõrgustikuga, milles kaks eestlast etendasid vaid väikest osa. Eestlaste isikuid ei avaldatud. 

Uurimise käigus väitsid soome ehitusfirmat juhtinud eestlased, et rahaülekanded tulid neile neljarealise maantee ehituseks Venemaa Karjalas. Tee pidi kulgema Peterburist ümber Laadoga järve Petroskoini, kuid tegelikkuses teed ehitatud ei ole. Rahaülekannete põhjendusteks on muu hulgas ka «kakaotooted», «kosmeetika», «kuivatatud mereannid», «turismiteenused» ja muud maantee-ehitusega vähe seotud artiklid.

Peterburist ümber Laadoga järve Petroskoini viiva maantee hange paistis ebausutav nii pankadele kui Soome politseile. Kuigi raha liikus, tegelikku ehitustegevust ei toimunud. 

Kust raha tegelikult pärit oli, ei suudetud kohtus piisavalt tõestada ning kätte ei saadud ka Venemaal raha liigutamisega seotud isikuid.