Gaasivood Venemaalt vähenevad

Jamali torujuhtme kompressor Valgevenes. Foto: VASILY FEDOSENKO

Venemaa gaasitarned Euroopasse on alates nädala algusest oluliselt vähenenud. Der Spiegeli sõnul ei ole selle põhjuseks tõenäoliselt Gazpromi boikott.

Gaasivood Venemaalt Saksamaale on oluliselt vähenenud. Euroopa Maagaasi Edastusvõrguettevõtjate Assotsiatsiooni (ENTSOG) andmetel on tarned mitmes suuremas torujuhtmes alates esmaspäevast oluliselt vähenenud, kirjutab Der Spiegel.

Umbes 4200 kilomeetri pikkuse Jamali torujuhtme puhul, mis kulgeb Siberis asuvalt Jamali poolsaarelt Saksamaale, olid päevased tarned Valgevene-Poola piiril kolmapäevaks langenud umbes 52 miljonilt kuupmeetrilt umbes 23 miljonile kuupmeetrile.

Ligikaudu 1200 kilomeetri pikkuses Nord Stream 1 torujuhtmes, mis kulgeb Venemaal Viiburist Saksamaale Greifswaldi lähedal asuvasse Lubminisse, vähenesid samal perioodil päevased tarned 171 kuupmeetrilt umbes 157 miljonile kuupmeetrile.

Samuti vähenesid igapäevased gaasivood Venemaalt Ukraina torujuhtmete kaudu Euroopasse umbes 94 miljonilt kuupmeetrilt umbes 79 miljonile kuupmeetrile.

ENTSOG täiendab oma andmeid kohati kahepäevase hilinemisega. Seetõttu loetakse praegu kehtivaks ainult väärtused kuni kolmapäevani. Neljapäeva ja reede esialgsed andmed näitavad siiski, et tarned vähenesid nädala lõpus jätkuvalt.

Valgevene-Poola piiril asuvasse Jamali sisenemispunkti ei liigu enam praktiliselt üldse gaasi. Sarnaselt jaanuariga on selle kaudu toimuv gaasi transport peaaegu täielikult seiskunud. Ka Nord Stream 1 kaudu toimuvad tarned on jätkuvalt vähenenud.

Seni ei tundu, et see ohustaks märkimisväärselt Euroopa gaasivarustust. ENTSOGile lähedaste allikate sõnul on langus peamiselt seletatav gaasi hulgimüüjate poolse kulude optimeerimisega. Kauplejad ostavad praegu vähem torujuhtmetest ja kasutavad selle asemel ladustamisrajatisi, mis on praegu lihtsalt odavam. Seega on nõudlus torugaasi järele vähenenud, mitte pakkumine.