Kütuste maailmaturu hinnatõus ja -langus jõuab mootorikütuste jaehindadesse, kuid seda mõningase ajalise viitega, kinnitas Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi.
Sassi: maailmaturu hinnatõus ja -langus jõuab jaehindadesse viitega
Kütusehindade jaemüügihindade määramisel lähtub Circle K nii mootorikütuste sisseostuhindadest, riiklikest maksudest ning kohalikust konkurentsis.
«Viimasel ajal on kütusehindade hinnamuutused sagedased just maailmaturu volatiilsuse tõttu ehk hinnatõus ja -langus jõuab pidevalt ka jaehindadesse, kuid seda mõningase ajalise viitega, sõltudes eelneva perioodi hinnaga ostetud kütusevaru kogusest,» selgitas Sassi.
Üldiselt ostetakse kütust sisse mingi lepingulise perioodi keskmise hinnaga – näiteks kolme päeva, 14 päeva või hoopis kuu keskmise hinnaga. See tagab Sassi sõnul selle, et valitud perioodi kõikumised oleksid võimalikult tasandatud ning jaehinda jõuaks vastavalt väiksem hinnamuutus.
«Ühe päeva sisseostuhindade muutus üldjuhul jaehinda ei jõua – kui võtame näiteks senise tipu 8. märtsil, siis see jaehindades ei kajastunud,» ütles Sassi.
Turu volatiilsust kirjeldab näiteks toob ta selle, et 16. märtsil oli Brenti toornafta sulgemishind 98,02 dollarit barrelist, kuid 17. märtsil juba 106,64 dollarit barrelist.
Viimase 1,5 nädala jooksul on bensiini jaehinnad tanklates langenud kokku 19 senti: 11. märtsil üheksa senti, 14. märtsil viis senti ning eile samuti 5 senti.