Ukraina sõjast tingitud leivahindade kasv pitsitab tarbijaid Egiptuses, mis on üks Vene ja Ukraina nisu peamiseid importijaid.
Sõda Ukrainas pitsitab valusalt egiptlaste rahakotti
President Abdel Fattah al-Sisi kehtestas teisipäeval esmakordselt alates ametisse asumisest hinnalae subsideerimata leivale, mille hind oli sööstnud üles kuni 50 protsenti.
Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril tõi kaasa teravilja, nafta ja muude põhikaupade hüppelise hinnakasvu kõikjal maailmas.
«Nisu ja päevalilleõli hinnad on Egiptuses üha paisunud, kuna riik sõltub 85 protsendi ulatuses Venemaa ja Ukraina nisust ja 73 protsendi ulatuses nende päevalilleõlist,» märkis neljapäeval ÜRO Põllumajanduse Arendamise Rahvusvaheline Fond (IFAD).
Egiptuses tarbitakse aastas 130 kilogrammi leiba elaniku kohta ehk märksa rohkem, kui maailmas keskmiselt, näitavad ametlikud andmed.
Riigis populaarset lameleiba, mille hind on tõusnud ühelt naelalt 1,25-le pätsi kohta, peetakse Egiptuse majanduse lakmustestiks.
Lähis-Ida Instituudi professori Michaël Tanchumi sõnul on põhitoiduaine taskukohasena hoidmine olnud Egiptuse stabiilsuse alustala viimased 60 aastat.
Mure on seda suurem, et riik valmistub aprillis algavaks ramadaaniks, mille eel leibkondade tarbimine varumise tõttu tavaliselt kasvab. Üha kiirenev inflatsioon on väljavaateid usupüha eel aga nüristanud.
JPMorgani pankurid on hakanud rääkima Egiptuse naela võimalikust devalveerimisest teist korda kuue aasta jooksul.
Kriisi mõju piiramiseks teatas valitsus läinud nädalal, et tõstab riiklikku nisuabi miljardi dollari võrra.
Egiptuse 5,5 miljardi dollarisest toiduabi eelarvest 57 protsenti on eraldatud leivale ning sellest sõltuvad 70 protsenti egiptlastest.
President Sisi käskis teisipäeval kehtestada hinnalae ka subsideerimata leivale.
Peaminister Mostafa Madbouli kutsus kaupmehi hoiduma olukorra kuritarvitamisest ja palus egiptlastel piirata tarbimist, et vältida pöördumist maailmaturu poole, kus hinnad on lakke tõusnud.
Riigimeedia teatel on võimud konfiskeerinud tonnide viisi kaupa, sulgenud ärisid ja alustanud menetlusi kaupmeeste vastu, keda kahtlustatakse hindadega spekuleerimises.
Ühe toiduimportija turundusjuht Islam Mohamed ütles AFP-le, et osa inimesi on teinud üleskutse leivahinda tõstvaid pagareid boikottida.
Enamik elanikke on aga resigneerunud. «Hinnatõus on tabanud kõike. Mis mõtet boikotil oleks?»