EBRD juht: varsti hakkate meilt rohkem raha ja kapitali küsima

EBRD näeb oma rolli kasvu Eestis, kuna ajad lähevad keerulisemaks Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Balti riikides ja laiemalt Ida-Euroopas keeravad pangad laenukraane koomale, aga samas vajavad laene nii ettevõtted kui ka eraisikud. Seetõttu näeb Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (European Bank for Restruction and Development, EBRD) Eestis oma rolli järsku kasvu.

EBRD andis mullu Eestisse uutesse projektidesse 50 miljonit eurot. «Oleks tahtnud rohkem Eestisse investeerida, aga kapitali oli vabalt saada ja seetõttu ei olnud meil nii suurt rolli,» rääkis Tallinnas ja Vilniuses käinud EBRD asepresident Jürgen Rigterink. «Tänavu tahaksime eelmise aasta mahu kahekordistada, sest kapitali ja laenudega on läinud kitsamaks ja seda rohkem küsitakse meilt raha.»

Praegu on töös mitu projekti. Mitu Eesti panka on tundnud huvi suurema koostöö vastu EBRDga. Lisaks on EBRD osanik börsiettevõtetes, näiteks ollakse Tallinna Sadama suuraktsionär ja aktsiate pakkumisel osteti ka Enefit Greeni.

Sõda Ukrainas lööb Eestit ja Euroopat eri kanaleid pidi. Saksamaa passiga Londonis elav ja töötav Rigterink rääkis, et toiduainete ja kütuse hinnatõus ei avalda sakslastele nii palju mõju kui eestlastele, sest meil on nende kulude osakaal suurem.

Ukraina jaoks on EBRD valmis pannud täiendava kahe miljardi euro suuruse paketi. Samas tuleb aga oodata, kuidas olukord laheneb nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. Siis selgub, kellele saab laenu ja kapitali anda. Ukrainas oli EBRD investeeringute jääk eelmise aasta lõpus 2,5 miljardit eurot.

Venemaale ja Valgevenesse EBRD enam uusi investeeringuid ei tee ega anna sinna ka laene.

«Venemaal oli meil kunagi väga suur äri,» märkis Rigterink. «Tippajal oli 13 protsenti investeeringutest Venemaal, rahas tegi see 8,5 miljardit eurot.»

Alates Krimmi okupeerimisest 2014. aastal pole EBRD Venemaal uusi ärisid alustanud ja eelmise aasta lõpuks oli Venemaa-investeeringute jääk alla 900 miljoni euro. See on valdavalt mittenoteeritud aktsiates ja ka aktsiafondides.

Ilmselt peab EBRD nende investeeringute väärtuse alla hindama, kuna rubla on kukkunud ning isegi kui investeeringuid saaks müüa, ei saa kapitali Venemaalt välja viia.

Ka Valgevene ei saa eelmise aasta sügisest enam uusi investeeringuid ega laene. Valgevene-investeeringute jääk oli aastavahetuse aegu 550 miljonit eurot.

Põhjus, miks EBRD kõrge juht Tallinnas ja Vilniuses käis, oli EBRD Valgevene üksuse ja enamiku töötajate evakueerimine Leedu pealinna Vilniusesse. Jutt käib umbes 20 inimesest.