Tuuleparkide rajamist kiirendav eelnõu läks parlamendis teisele lugemisele

Virtsu tuulepark. Foto: Mailiis Ollino

Riigikogu majanduskomisjon saatis tuuleparkide rajamist kiirendava eelnõu teisele lugemisele, et kiirendada tuuleparkide valmimist ning aidata leevendada pikas perspektiivis energiakriisi.

«Uus regulatsioon tagab, et tuulepargid sünnivad tempokalt. Tulevikus välditakse olukorda, kus mistahes protsesside venimisel on see ala arendusteks kättesaamatu, broneeritud – ehkki soov arendusteks on olemas,» ütles majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. «Teiseks saab selgelt kirja ka, mis tasu tuleb tuuleparkide käitamisel riigile tasuda. Kohaliku kogukonna kasu energeetikast võtame kohe järgmisena komisjonis töösse, eelnõud ootame oma laudadele juba aprillis.»

Esimehe sõnul on sündiv seadus oluline ja vajalik, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada mõistliku hinnaga elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele.

Komisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul loob meretuuleparkide rajamine ja vesiviljeluse arendamine hulga uusi töökohti.

«Näiteks 1000 megavati suurune tuulepark loob hinnanguliselt 70–100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks tuhandeid töökohti tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Samuti on vesiviljeluse arendamine ja edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja tagab uusi, innovatiivseid töökohti,» lausus Sester.

Eelnõu näeb ette võimaldada riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Samuti on eelnõu algatamise üks eesmärke koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks on see raskemini arusaadav.

Seletuskirja järgi ei ole Eestis hetkeseisuga välja antud veel ühtegi hoonestusluba meretuuleparkide arendamiseks, seega ei ole ka avameretuuleparke. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 000 eurot ruutkilomeetri kohta.

Esimesed viis hoonestusloa menetluse alustamise taotlust on esitatud ligikaudu 12 aastat tagasi, ühtegi hoonestusluba välja antud ei ole. Uusi hoonestusloa taotlusi on esitatud ligi 20 alale, kus hetkel on pooleli merealaplaneeringu menetlus ja need võetakse menetlusse pärast merealaplaneeringu kehtestamist. Nendest taotlustest on näiteks üks arendaja esitanud kuus erinevat hoonestusloa taotlust.

Eelnõuga tehtav muudatus ehitusseadustiku regulatsioonis tagab selle, et nende kõigi kuue taotlusega kaetud ala puhul peab antud arendaja pärast hoonestusloa saamist alustama viie aasta pärast ehitustegevusega.