/nginx/o/2022/03/17/14430352t1hb810.jpg)
1000 eurot igale sõjapõgenikule, pluss tasuta sõidu õigus ühistranspordis üle Eesti. Pole paha, kuid kuidas sõjapõgenik neid hüvesid kasutada saab, selles osas valitseb ametnike ja teenistujate seas täielik peataolek ja info ega abi sõjapõgenikeni ei jõua.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas andis juba möödunud nädalal teada, et 11. märtsist saavad Ukraina sõjapõgenikud ühistranspordis üle Eesti tasuta sõita. Üksikasjad jäid täpsustamata ning kui ukrainlasi abistavad vabatahtlikud hakkasid uurima, kuidas see üle-eestiline tasuta sõidu õigus siis ikka täpselt käib ja mille alusel ukrainlased tasuta sõita saavad, põrkusid nad täieliku teadmatuse ja infopuudusega.
Ukraina sõjapõgenike infot vahendav riigiinfo telefon 1247 ei osanud tasuta ühistranspordi kohta midagi öelda, vaid soovitas selle küsimusega helistada munitsipaalpolitseisse ehk muposse. Viimane jagab Tallinna ühistranspordis kasutatavat rohelist kaarti, millega saab Tallinnas tasuta sõita.
Mupo korrapidaja ei teadnud mitte midagi sellest, et nende jagatavat sõidukaarti peaks saama kasutada ka väljaspool Tallinna. Vastupidi, korrapidaja kinnitas, et iga omavalitsus tegeleb oma transpordiküsimustega ise ja nende kaart kehtib ikka ainult Tallinnas. Küsimusele, milline omavalitsus Tallinna ja Tartu vahelise ühistranspordiga tegeleb, jättis ta vastamata.
Mupos tekkinud tupikust majandus- ja taristuministeeriumisse pöördudes kinnitas sealne pressinõunik Taavi Audo, et kõik Tallinna rohelise kaardiga ukrainlased saavad sellesama kaardiga sõita ka linnadevahelises ühistranspordis, v.a kommertsliinidel. Võtmesõna on siinkohal piletisüsteemide looja Ridango tarkvara.
Helistades Ridango piletiinfo telefonile, saab küll kinnituse, et mupo jagatava rohelise kaardiga saab sõita üle Eesti, kuid ühtlasi antakse teada, et seda kaarti väljastatakse ainult Tallinnas aadressil Niine 2. Audo parandab hiljem, et nii see siiski ei ole; põgenikele väljastatakse ka teistes omavalitsustes ja ühistranspordikeskustes kaarte, mis annab omanikule sõiduõiguse kõikjal Eestis.
Ametnike jaoks tõelise uudispommi lõhkas aga sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo teisipäevases ETV saates «UV faktor», öeldes, et iga Ukraina sõjapõgenik saab 1000 eurot toetust.
Uurides, kuhu tuleb põgenikul toetuse saamiseks pöörduda, ei saanud vastust ei riigiinfo telefonilt 1247 ega sotsiaalkindlustusametist. «Väga hea küsimus, annan selle edasi. Ehk saame siis ka meie teada,» öeldi infoliinilt.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Silvia Peets selgitas, et vastavalt seadusele korraldab sotsiaalkindlustusamet koos kohaliku omavalitsusega kaitse saaja elamaasumise kohalikku omavalitsusse ning tagab eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulu kuni kuue toimetulekupiiriks loetava summa ulatuses.
2021. aastal on esimese pereliikme toimetulekupiir 150 eurot, teise täisealise pereliikme toimetulekupiir 120 eurot ja alaealiste laste toimetulekupiir 180 eurot kuus.
Seega saab üürilepingu kulude hüvitamiseks taotleda kokku 900 eurot pere kohta, mitte 1000 eurot. Riik maksab selle aga mitte üürilevõtjale, vaid -andjale.
«Siiani on seda kantud otse üürileandjale, ent kuidas Ukraina sõjapõgenikele eluruumi ühekordne kulu kompenseeritakse, on täpsustamisel,» ütles Peets. «Kui ajutine kaitse on saadud, on põgenikel õigus kõigile toetustele.»
Rahvusvahelise kaitse saajale osutatud teenuste kulude katmisel kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule lähtutakse järgmistest määradest:
1) eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulu – kuni 6 toimetulekupiiri määra perekonna kohta;
2) eesti keele õppe kulu – kuni 12 toimetulekupiiri määra inimese kohta;
3) tõlketeenuse kulu – kuni 8 toimetulekupiiri määra inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri määra perekonna kohta.
Allikas: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)