Maailmaturul on olukord Venemaalt pärit energiakandjatega enam kui ebaselge. Euroopa toasoe ja elektrivarustus sõltuvad Vene maagaasist, sealtsamast pärit autokütustega sõidavad lisaks Euroopa sõidukitele ka Ameerika ja Aasia autopargid.
Kui USA näitas selgroogu ning keelas alates 8. märtsist Venemaa naftatoodete ja gaasi sisseveo, siis Euroopa reaktsioon on olnud hambutum. Ühendkuningriik teatas, et loobub Venemaa naftast aasta lõpuks, Euroopa Liit kavatseb vähendada Venemaalt ostetavate energiakandjate mahtu ühe kolmandikuni senisest kogusest. 14. märtsil jõudsid Euroopa Liidu riigid üksmeelele, et kehtestavad uued sanktsioonid Venemaa ettevõtetele Rosneft, Transneft ja Gazprom Neft, kuid jätkavad siiski neilt kütuse ostmist. Senised finantssanktsioonid puudutavad refinantseerimist ja uusi laene, uute piirangutega tahetakse vähendada nende ettevõtete võimalusi investeerida ja oma tegevust maailmas laieneda.
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
/nginx/o/2022/03/16/14429739t1hdd1f.jpg)