/nginx/o/2022/03/16/14429627t1hc032.jpg)
Ukraina sõda, energiahindade sööst ja sanktsioonid Venemaale sunnivad Saksamaad võtma tänavu oodatust rohkem laenu, ütles kolmapäeval rahandusminister Christian Lindner.
Saksamaa plaanib Ukraina sõja tõttu rohkem laenu võtta
Valitsus kiitis äsja heaks 2022. aasta eelarve mustandi, mis hõlmab 99,7 miljardi euro jagu uusi laene, kuid Lindneri sõnul on töös ka täiendav eelarve, mis võtab arvesse Vene invasiooni Ukrainasse ja selle mõju majandusele.
Ta keeldus täpsustamast, kui palju riik võlgu peab võtma, öeldes vaid, et ebakindlatel aegadel on ennustamine keeruline.
«Venemaa ebaseadusliku rünnakuga Ukraina vastu on maailm taaskord muutunud ja peame nüüd eeldama, et oleme silmitsi täiendava koormusega föderaaleelarves ja lisakuludega,» ütles minister pressikonverentsil.
Aastaid eelarvet tasakaalus hoidnud Saksamaa võttis 2020. ja 2021. aastal koroonaviiruse pandeemia mõjuga toime tulemiseks hiiglaslikke laene, öeldes seejuures ajutiselt lahti põhiseadusesse kirjutatud võlapiirangutest.
Tänavu loodeti viirusešokist taastudes laenamist taas piirata, kuid siis puhkes Ukrainas sõda.
Saksa koalitsioonierakonnad – sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid – peavad nüüd kõnelusi, et moodustada võimalikult kiiresti lisaeelarve, ütles Lidner.
Keskset tähelepanu pööratakse humanitaarabile välismaal, Ukraina põgenike aitamisele Saksamaal ja abi osutamisele leibkondadele ning äridele, kes on kimpus kõrgete hindade ja tarnehäiretega.
Kolmapäeval teatas valitsus meetmetest pehmendada rekordkõrge kütte- ja bensiinihinna mõju.
Vaestele ja õpilastele antakse seniplaanitust kõrgem ühekordne küttetoetus summas 350 eurot kaheliikmelise leibkonna kohta.
Samuti suurendatakse lastetoetust vaestele peredele.
Lindneri sõnul on valitsusel endiselt kavas taastada põhiseaduslikud võlapiirangud 2023. aastal.