Kruuse: Eesti peab kindlustama oma toidujulgeoleku
16. märts 2022, 18:13
Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus täna põllumajandussektori esindajatega, et arutada Ukraina kriisi mõjusid siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmise sektorile.
«Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust,» sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. «Peame jätkama oma igapäevast tööd ja kindlustama lisaks sõjaväelisele kaitsele ka meie toidujulgeoleku.»
Kruuse sõnul ei ole Eestis ette näha puudust toiduainetest. Pikki varusid ei ole vaja varuda, aga lühiajaline, nädalane varu võiks olemas olla. «Seda, et toit poest ära kaoks, ei tasu karta,» kinnitas minister. Hinnatõus võib tulla, kuid kui palju võivad sisendite hinnad kerkida, ei oska Kruuse sõnul täna keegi öelda.
Sisendite hinnad ongi põllumeestele kõige suurem probleem. Väetiste hind on tõusnud mitmekordseks: 800 euroni ja sügiseks võibolla isegi 1000 euroni tonni kohta. 70% väetistest tuli Venemaalt ning selle asemel on vaja leida uued turud. Tänasel päeval on Eestis puudu hinnanguliselt 20-25% väetistest. «Väetiste hind on väga suur väljakutse,» möönis Kruuse.
Seda, et toit poest ära kaoks, ei tasu karta.
Maaeluminister Urmas Kruuse
Teine probleem puudutab loomasööta, rapsikooke ja teisi õlibaasil tooteid. Seakasvatusel on kõige keerulisem, sest seal moodustab sööda osakaal kõigist kuludest 70%.
«Sealiha hind on olnud pikalt madal, sisendihinnad aga kolmekordistunud ja see tekitab ringprobleemi: sööta on vaja ette osta, kuid müüjad küsivad ettemaksu,» rääkis Kruuse, märkides, et siin tuleb otsida lahendusi, kuidas käibevahendeid juurde saada.
Sealiha hinna on viinud alla ületootmine ning kui importliha sisse tuuakse, muutub olukord veelgi keerulisemaks. «Osa liha tuleks turult ära korjata, et see aitaks kohaneda ja viia tootmine tarbimismahuga vastavusse,» ütles Kruuse. Eesti seakasvataja on viimased pool aastat tootnud liha 30% alla selle omahinna. Eesti seakasvatuse maht on 320 000 siga ja see oma väiksusega Euroopa turgu ei mõjuta.
Eesti kalatööstuse jaoks oli Ukraina väga oluline turg, sest suur osa meie räimedest ja kiludest läksid sinna. Tootjad kardavad grivna kukkumist. «Mõnede partnerite laod on maatasa, see tähendab majanduslikku kahju ka meie ettevõtete jaoks,» märkis Kruuse.
Esmaspäeval Brüsselis kohtuvad põllumajandusministrid vaatavad üle kriisiabi meetmed põllumajandussektorile. Kasutusele tahetakse võtta kriisireserv, kus iga riik saab ümbriku, mille suuruse komisjon läbi kalkuleerib, riigil tuleb lisada sinna oma kaasrahastus.
Kui suur summa võiks Eestit oodata, ei osanud Kruuse prognoosida. «Lõplik tõde selgub esmaspäeval,» märkis ta.
Vene agressiooni ja ELi sanktsioonide valguses tuleb arutleda ka selle üle, mis saab rohepöördest lühikeses perspektiivis. «Põllumajanduse strateegias on palju piiranguid toidu tootmiseks, ühel pool on keskkonnanõuded ja teisel pool piirangud, et mitte üle toota,» rääkis Kruuse. «Me peaksime arutama, kas mõned pinnad, mis olid poliitika mõttes tootmisest väljas, tuleks võtta tootmisse Ukraina vilja ja loomaliha ekspordi kompenseerimiseks.»
Ukrainlased põllu külvi lähiajal teha ei saa, see tähendab survet maailmakaubandusele. Tekib puudus teatud toormest ja hind läheb nii kõrgele. Siin tuleb Kruuse sõnul leida lühiajalisi otsetoetusi, samuti käivad konsultatsioonid kriisiabi raamistiku loomise vajaduse osas, nagu oli koroona ajal.