Ukrainale tehtud annetuste maksuvabastuse eelnõu läbis teise lugemise

Jõude seisvast Ekraanist sai pagulasabi kogumispunkt. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees / Scanpix

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mis muu hulgas võimaldab maksuvabalt teha annetusi Ukrainale seaduses nimetud ühingute kaudu.

Eelnõus nimetakse annetuste vahendamiseks konkreetsed ühingud, milleks on MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, kellele on kindlal sihtotstarbel tehtavad kingitused ja annetused maksuvabad, kuivõrd läbi koordineeritud ja sihistatud tegevuse on võimalik abi kõige otstarbekam adresseerida.

Eelnõu näeb ette vabastada kuni selle aasta 31. detsembrini tulumaksust residendist juriidiliste isikute poolt Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetused ja kingitused.

Eelnõuga nähakse ette ka kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris.

Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada maksu- ja tolliametil (MTA) veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.

Laenufirma kritiseerib eelnõud 

Eesti laenufirma Iutecredit pöördus riigikogu rahanduskomisjoni poole, kuna näeb, et praegu menetluses olevad eelnõud, mille eesmärk on tagada tulumaksuvabastus Ukrainale tehtavatelt annetustelt, vajavad olulist täiendust, et nende sisu hakkaks vastama avalikult välja öeldud eesmärgile.

IuteCredit Europe AS-i juhatuse esimees Tarmo Sild märkis oma kirjas, et Isamaa fraktsiooni algatatud Ukraina toetamise tulumaksuseaduse muutmise eelnõu näeb ette, et tulumaksuvabastuse alla kuuluvad pangakontod määratakse ära valitsuse otsusega.

"Juhin tähelepanu, et sellise nimekirja koostamisel tuleb kirja panna kõik need avalikult reklaamitud annetuskontod, millele Eesti inimesed ja ettevõtted on alates Ukraina sõja puhkemisest annetusi teinud. Osad annetused on tehtud ja tehakse jätkuvalt otse Ukrainasse, osad annetused tehakse Eestis asuvate MTÜ-de ja muude abiorganisatsioonide kontodele," tõi Sild välja, toonitades, et ei oleks õiglane anda maksuvabastusi ainult osadele, näiteks siseriiklikele, annetustele ja maksustada teisi.

Teine kõnealune eelnõu on algselt ehitustööde andmete esitamise reguleerimiseks koostatud maksukorralduse ja tulumaksuseaduse muudatus, kuhu peale esimest lugemist lisas rahanduskomisjon koostöös rahandusministeeriumiga muudatusettepanekune lõike, mille alusel residendist juriidiline isik ei peaks maksma tulumaksu Ukraina toetuseks tehtud annetustelt ja kingitustelt 2022. aasta 24. veebruarist kuni 31. detsembrini.

Maksuvabastus kehtib esmase etteoaneku järgi aga vaid annetustele, mis on tehtud MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule või Rotary Klubi Tallinn Vanalinnale.

Sild tõi oma kirjas välja, et kuigi oma esialgsel kujul näeb ettepanek ette, et tulumaksust on vabastatud ainult teatud Eestis tegutsevatele MTÜ-dele tehtavad annetused, on komisjon andnud märku, et on valmis kaaluma selle nimekirja täiendamist.

"See on täiesti õige ja vajalik suund. Täiesti selgelt vajavad võrdset kohtlemist kõik annetajad, sõltumata sellest, kas nad on annetanud otse Ukraina riigile või teinud seda läbi mõne Eestisse registreeritud abiorganisatsiooni," toonitas Sild.

Silla sõnul tegi ka IuteCredit Europe 26. veebruari hommikul 100 000-eurose annetuse, ent Ukraina keskpanga kontole.

"Leian, et Eesti riik peaks olema oma sõnades ja tegudes koherentne ning riigikogul on seadusandjana siin võimalus see koherentsus kehtestada. Selleks tuleks menetluse käigus kohendada eelnõud viisil, mis ka tegelikult viiks ellu lubaduse Ukrainasse tehtud annetused tulumaksust vabastada," rõhutas ta.

Sild lisas, et sõda ei ole läbi ja annetuste tegemise vajadus võib jääda kehtima veel pikaks ajaks. "Kui Eesti riik jääb seda tegevust maksustama, siis ei kõnele see meie väärtustest just seda keelt, mida me tahame endas kanda. Rääkimata sellest, et see mõjutab otseselt Eesti inimeste valmidust neid annetusi jätkuvalt teha," võttis ta kokku.