Turvasadam? Võlakirjainvestoreid võib tabada äkkvaesumine

Ettevõtja tasus kaubiku eest üle 10 000 euro. Foto: Arvo Meeks

Mida on ühist Suurbritannial, kurikuulsal Venemaal ja õige peal USA-l – kõik nad on intressimääru tõstnud või peagi tõstmas. Seda vaatavad investorid suure ärevusega.

Suurbritannia tõstis käesoleval aastal juba kaks korda baasintressimäära, mis on nüüd 0,5 protsenti. Intressitõusu väljakuulutamist oodatakse neil päevil ka USA keskpangalt, teistest riikidest rääkimata. Kui varem tundus, et Ukraina sõda Euroopasse intressitõusu ei too, siis nüüd andis EKP märku, et plaan on varaostud kiiremas korras ära lõpetada ja siis ikkagi intressitõusuga tõenäoliselt edasi minna, põhjuseks ülikiire inflatsioon.

Investeerimisteooria järgi on nii, et kui intressimäär tõuseb ja laenamine kallimaks muutub, siis ka võlakirjade hinnad tavaliselt langevad.

Neid arenguid jälgivad ka lugematud võlakirjainvestorid. Kui investeerimisteoorias on võlakirjad justkui vähemriskantsed kui aktsiad – näiteks soovitavad pangafondid alati enne pensionile jäämist vahetada aktsiafondi võlakirju täis fondi vastu –, siis tegelikkuses võib kiire intressitõus seda varaklassi ootamatult valusalt lüüa.

Kuna võlakirja olemus on see, et tegu on laenuga, mille eest makstakse intressi ja mille saaja peab mingi aja pärast tagasi maksma, siis on selle eest saadav raha kindlaks määratud. Rohkem kui kindlaksmääratud intressi selle eest ei tule. Samal ajal on ikkagi tegu investeerimistootega ja nii, nagu igaüks, kes raha välja laenanud on, teab, et alati on võimalus, et teine lihtsalt tagasi ei maksa või pankrotti läheb.

Kui intressimäärad on olnud kõrgel, siis on võlakirjad olnud väga hea investeerimistoode. Kuid ajal, kus inflatsioon on kõrge ja intressimäärad madalad ning raha väärtus surve all, võib võlakirjaga saada hoobi igast asendist. Kui ettevõte pakub näiteks 6-protsendise intressimääraga võlakirja, on investor praeguses inflatsioonikeskkonnas, kus Eesti inflatsiooni mõõdeti möödunud nädalal 12 protsendiga, kohe raha kaotanud – intress pehmendab ainult langust. Kui euro teiste valuutade vastu odavneb, tuleb vara langus ka sealt.

Ajakiri Forbes tõi välja arvutuse, et kui riigivõlakirja intressimäär – seda siis keskpanga kinnitatud – on jäänud ajalooliselt alla 3 protsendi, siis samal ajal kui inflatsiooniga korrigeeritult paisusid aktsiakursid keskmiselt 14 protsenti, siis võlakirjade väärtus täpselt 0 protsenti. Samuti ei saa öelda, et võlakirjad oleks saanud turuvärinate vastu paremini investorit kaitsta – nende arvutuse järgi kaotasid aktsiad 35 protsenti, võlakirjad aga 49 protsenti.

Kui keskpangad intressimäära tõstavad, nii argumenteerib Handeslbatt, kaotavad investorid miljardeid. Seda ennekõike seetõttu, et olemasolevad väikeste intressimääradega võlakirjad muutuvad kui mitte just mõttetuks, siis oluliselt vähem ihaldusväärsemaks.

Mis on võlakiri?

Võlakirjadel on terve hulk alatüüpe, aga oma põhiolemuselt on tegu laenuga: investor annab võlakirja ostes ettevõttele või riigile laenu. Vastutasuks saab ta igal kindlal kuupäeval intressimakse ning kindlaksmääratud perioodi lõpus tagastatakse ka põhiosa.