Swedbank: kiire hinnakasv vähendas korterite taskukohasust

Mereäärsed uusarendused. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul ületas Tallinna korterite hinnakasv möödunud aasta neljandas kvartalis netopalga kasvu ning korterite tasukohasus aasta lõpus vähenes.

«Eelmine aasta lõppes märkimisväärse aktiivsusega kinnisvaraturul, millele andis hoogu kõrge kindlustunne osta eluaset. Majapidamiste finantsseisu toetasid kiire hoiuste kasv, pensionisambast väljavõetud säästud ning energiakulude kompensatsioon,» ütles Rõbinskaja pressiteates.

«Kuna suur osa tehingutest uute korteritega tehakse eelnevate kokkulepete põhjal, mis jõuavad statistikasse hoone valmimisel, ei peegeldu uusarenduste kõrgem hinnakasv statistikas veel täiel määral,» lisas ta.

Järelturukorterite hind kasvas neljandas kvartalis 22 protsendini aastases võrdluses ning esialgsetel andmetel oli hinnakasv jaanuaris 21 ja veebruaris 26 protsenti, võrreldes sama ajaga aasta tagasi.

Ühe ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul eelmisel aastal välja käia 1,7-kordne netopalk, aasta varem oli vastav suhe 1,6. 2007. aastal oli see tunduvalt kõrgem – 2,2.

Hinnad ületasid kriitilise piiri 

«Uusarenduste hinnad jõudsid eelmisel aastal sellise tasemeni, kus need ei olnud Swedbanki taskukohasuse indeksi arvestuse järgi enam hästi kättesaadavad. See omakorda tähendab, et leibkonnal tuleb uusarenduse puhul leppida väiksema elupinnaga, koguda suuremat omafinantseeringut või valida korter hoopis järelturult,» möönis ökonomist.

Eelmise aasta kokkuvõttes oli tehingute arv pealinnas 20 protsenti kõrgem, võrreldes aasta varasemaga, ning 10 protsenti kõrgem kui 2019. aastal.

«Pakkumine ei ole aga suutnud nii tugeva nõudlusega sammu pidada. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes jätkas neljandas kvartalis langust, mis on toimunud juba alates eelmise aasta algusest ning jõudis tasemeni, mida viimati nägime seitse aastat tagasi,» märkis Rõbinskaja.

Kui 2017.–2019. aastatel oli uusarendustes müügil keskmiselt ligi 3100 korterit, oli eelmisel aastal keskmine 2200 korterit ja viimases kvartalis veidi üle 1700 korteri.

«Käimasolev sõda Ukrainas süvendab ehitusmaterjalide tarneraskusi ehitusettevõtetele, kes siiani ehitusmaterjale Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast tarnisid. See võib lähiajal tuua raskusi uute projektide käivitamisel, mistõttu pakkumine ei pruugi lisanduda varem oodatud mahus ja ajal,» lausus ökonomist.

«Samal ajal pitsitab ehitusettevõtteid tööjõupuudus, mis sel aastal jääb tõenäoliselt püsima. See omakorda hoiab ehitushinda sel aastal kõrgena,» lisas ta.

Tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu Rõbinskaja sõnul sel aastal kiirena. «Vaatamata sellele ületab tarbijahindade inflatsioon sel aastal palgakasvu ning inimeste ostujõud langeb. Samas toetavad majapidamiste finantsseisu pensioni teisest sambast väljavõetud raha, suur hoiuste maht ning energiakulude kompenseerimine.»

«Kuigi majapidamiste kindlustunne võib lähiajal saada löögi, jääb nõudluse ja pakkumise tasakaalustamatus kinnisvaraturul tõenäoliselt veel mõneks ajaks püsima. Koos kõrgemate ehitushindadega veab see korterite hinnakasvu,» märkis Rõbinskaja.

Swedbanki hinnangul ületab korterite hinnakasv lähiajal palgakasvu, mistõttu taskukohasus jätkab halvenemist. Eluasemelaenude intressimäärad jäävad sel aastal madalaks.

«Samas on Venemaa-Ukraina sõja taustal veel vara rääkida, millises suunas mõjud hakkavad kinnisvaraturul domineerima. Kui mõju tarbijate kindlustundele võib jääda lühiajaliseks, võib korterite taskukohasuse langus ning halvenev majanduskasvu väljavaade hakata nõudlust tagasi hoidma, mis omakorda hinnasurveid kinnisvaraturul leevendab,» lausus ökonomist.

Teistes Balti riikide pealinnades Swedbanki taskukohasuse indeks paranes. Samas ei ole sarnaselt Tallinnaga tehingud uute korteritega ning seega kõrgem hinnakasv ka seal statistikasse veel täiel määral jõudnud. Seetõttu hinnanguliselt oli taskukohasuse paranemine Riias pigem tagasihoidlik ning Vilniuses see hoopis langes.