Metaprindi omanik: mõtleme liiga Eesti keskselt, nii jäämegi igavesti popsideks

Metaprindi tegevjuht Martti Lemendik Foto: Madis Veltman

«Me oleme olnud Eesti ja Skandinaavia kesksed, kuid peaksime minimaalselt keskenduma Euroopale, kus elab 400 miljonit inimest. Parem oleks sinna liita ka Põhja- Ameerika. Ei maksa vaadata asju ainult Eesti-keskselt, niimoodi jäämegi popsideks,» ütles metallpakendeid tootva Metaprint ASi juhatuse esimees ja omanik Martti Lemendik tööandjate keskliidu tänasel konverentsil Tuulelohe lend.

Lemendiku sõnul on meil rohepöördest rääkides palju loosunglikkust, mis aga ei tööta. «Võime endale igasugu asju ette kujutada ja deklareerida, aga peame aru saama, et tarbijad peavad selle lõpuks kinni maksma. Aga kui tarbija ei ole nõus, siis seda ei juhtu,» rääkis ta.

ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen lausus, et nemad võtavad ettevõttes rohepööret tõsiselt ning tõi ühe näitena autopargi ümberkorraldamise. Ka juhtide autode Co2 heide peab jääma alla 100 g/km. «Meie juhtidel ei ole uhkeid BMWsid,» tõdes ta.

Lemendik lausus, et idee on hea, aga reaaluses on olukord selline, et kui tema oma tänaval tahab koos kuue naabrimehega elektriautod laadima panna, siis põleb alajaam lihtsalt maha. «Meie infrastruktuur ei toeta seda,» kinnitas ta.

Lemendik nõustus, et rohepööre tuleb. «Rohepööre tulebki, aga peame paika panema eesmärgid ja tempo, mille suudame ka tegelikult ellu viia. Mitte rääkima sellest, mis oleks hea,» lausus ta. Ta tõi näiteks energiakriisi, kus Eestis me ainult räägime, arutleme selle üle mida peaks tegema, samas kui Hollandi valitsus suutis kahe nädalaga kokku leppida kahe tuumajaama ehituse.

«Kui loota, et kõik pöördub iseenesest ümber, siis see on enesepettus,» lausus Lemendik.

Tööjõupuudus kummitab

Vestluspaneelis osalejate sõnul on töötajate puudus Eesti suurim probleem ning ei ole põhjust arvata, et Ukraina sõjapõgenikud suudavad seda oluliselt leevendada. Sest ei ole teada, millise kvalifikatsiooni ning oskustega need inimesed on.  

Lemendik rääkis, et nemad pingutavad Eestis töötaja enda jaoks kasulikuks tegemise jaoks mitu korda rohkem kui mujal riikides. Kui mujal langevad kehvemad välja ning võetakse uued, siis meil on teisiti. «Eestis ehitame inimese ümber ametijuhendi, püüame teda sobitada et tal oleks organisatsiooni jaoks väärtust, sest kedagi lihtsalt ei ole võtta,» rääkis Lemendik.

Ta tõi näiteks Venemaa, kus inimesed on valmis koos ettevõttega kolima ühest riigi otsast teise. Või Holland, kus kasutatakse palju renditööjõudu.«Suures riigis on võimalik rentida ka spetsialisti. Eestis saad rentida puhastustöölist,» lausus ta.

Tuleb raske aasta

Paneelis osalenud Lemendik, Patrikainen, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ning Funderbeami juht Kaidi Ruusalepp tõdesid, et see aasta tuleb raske. 

Ruusalepa sõnul saab see aasta olema riskide haldamise aasta. Lemendiku sõnul mõjutab tarbijaid sel aastal kõrge inflatsioon. Ettevõtjaid aga ootab ees kasumlikkuse langus ning on sektoreid, mis peavad kahjumitega arvestama. «Sisendite hinnad jooksevad kiiresti eest ära. Ehitus- ja kinnisvarasektor hakkavad kahjumitega maadlema,» rääkis ta.  

Jukka Patrikainen lisa aga, et iga muutus on ka võimalus.