Bussifirmad maksavad tasuta bussisõidule peale

Hansabuss Foto: Erakogu

Bussivedajad on raskustes, sest tasuta bussisõidu kompenseerimise valem ei toimi ja ei võta arvesse kütusehinna järsku tõusu.

Vedajate üleüldiseks murekohaks, mida on selgitatud nii tellijale kui ka transpordiametile, on indekseerimise valemi mittetoimimine, kus indeksi muutus ei kajasta vedaja tegelike kulude muutust.

«Eriti drastiline on olukord lepingutes, kus toimub indekseerimine läbi tarbijahinnaindeksi muutuse,» ütles Hansabussi juhatuse esimees Indrek Halliste. «Tegemist on väga keerulise olukorraga, kuna tariifi muudetakse THI alusel, mis ei võta otseselt arvesse kütusehindade muutust ning ei kajasta ka Eesti keskmise töötasu muutust, mis on peamised kulu komponendid kõigil vedajatel, mistõttu on kulude tegelik muutus oluliselt suurem.»

Olukorra muudab eriti nukraks üleüldine indekseerimise perioodilisus ning seda erinevate indekseerimiste valemite puhul. Osa lepingutes toimub indekseerimine kord aastas, teistes kaks korda aastas.

Loomulikult ei ole vedajal soovi muuta hindu reisija jaoks kallimaks, kuid kui kompensatsioonimehhanisme ei pakuta, ei ole vedajatel muud võimalust.

Indrek Halliste, Hansabussi juhatuse esimees

«Järskudes ning ettenägematutes hinnatõusudes on vedajad olukorras, kus erasektor doteerib riiki reisijate vedamisel ehk makstakse teenuse osutamisel peale, mis ei ole kuidagi jätkusuutlik,» ütles Halliste. «Osa hangetes peab pakkuja ette nägema kulusid kuni 15 kuud ette, kui toimub indekseerimine, mis on, arvestades maailmaturu olukorda, sisuliselt võimatu.»

Hansabussi kontsern kasutab täna CNGd ehk surumaagaasi. Surumaagaas on kallinenud, võrreldes eelmise aastaga, orienteeruvalt 150 protsenti. Diisel on kallinenud samal perioodil umbes 75 protsenti. Prognooside kohaselt kasvavad hinnad veelgi.

«Arvestades sõjaolukorda Ukrainas, mille tulemusel on toimunud kütusehindade järsk kasv, ootavad vedajad riigilt kiiret kompenseerimise paketti või lahendust, sest vastasel juhul jõutakse olukorda, kus on oht veo katkemiseks,» ütles Halliste.

Tulenevalt kulude järsust kasvust on tõenäoline, et vedajad hakkavad muutma kommertsliinidel piletihindu ning ka tellimusveod muutuvad kallimaks. «Loomulikult ei ole vedajal soovi muuta hindu reisija jaoks kallimaks, kuid kui kompensatsioonimehhanisme ei pakuta, ei ole vedajatel muud võimalust,» lisas Halliste, kelle juhitav kontsern teenindab riigihangete alusel maakonnaliine, kohalike omavalitsuste siseliine ning linnaliine Eestis ja Lätis.

Transpordiameti kinnitusel ei ole ühistranspordikeskused (ÜTK) nende poole pöördunud suurenenud kulude kompenseerimiseks. «Transpordiamet ei kavanda piletihindade tõstmist, juhul kui ÜTKd seda ei taotle,» sõnas transpordiameti pressiesindaja Erki Varma. «Kui indekseerimise tulemusena veohind tõuseb, siis vajadusel kaalutakse riigieelarvest ka täiendava toetuse maksmist.»

Varma sõnul ei ole kõik lepingud ühesugused, vaid erinevatel perioodidel korraldatud hangete lepingutes kajastuvad nendel perioodidel tehtud otsused: osa lepingutes on tarbijahinnaindeks, teistes lepingutes on indeks, mis arvestab peale THI veel kütuse hinna muutust ja töötasu muutust.

Põhja-Eesti ÜTK büroojuhi Sirly Miltopi sõnul ei ole vedaja tänase seisuga Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poole pöördunud lepingute ümbervaatamiseks. «Küll on teada, et transpordiametis on teemaks kütuse hinna muutusega kaasnevad mõjud maakonna avaliku ühistransporditeenuse osutamisel,» märkis Miltop.