Elering palub energiajulgeoleku saavutamiseks maaomanikelt mõistmist ja koostööd

Kõrgepingeliinid. Foto: Ints Kalnins / Reuters / Scanpix

Elering rekonstrueerib Narvast Valgani suunduvaid kõrgepingeliine, et ühendada Eesti lahti Venemaa elektrivõrgust. Kuna ehitustööd puudutavad märgatavat hulka maaomanikke, palub riigifirma mõistmist ja koostööd. 

«Eesti energiajulgeoleku tagamiseks on oluline, et saaksime tööd teostatud võimalikult sujuvalt. Palume kõiki maaomanikke ja omavalitsusi mõistmisele ning koostööle,» sõnas Eleringi projektijuht Illimar Vahtras. «Püüame arvestada maaomanike soovide ja ettepanekutega, kuid alati ei ole see võimalik ning rekonstrueerimisel kasutame olemasolevaid trasse – nii saab tööd tehtud oluliselt kiiremini ja väiksema mõjuga kõikidele seotud osapooltele.»

Rekonstrueerimise käigus asendatakse uutega amortiseerunud õhuliini komponendid. Selleks demonteeritakse esmalt olemasolevad liinimastid ja juhtmed ning paigaldatakse nende asemele samadesse asukohtadesse uued ning kaasaegsetele nõuetele vastavad komponendid. Võrreldes tänasega saab rekonstrueeritav liin olema vaiksem ning turvalisem.

Kõik praegu uuendatavate liinide trassile jäävad kohalikud omavalitsused on vajalikud load liinide ümberehituseks juba andnud. Ka rõhuv enamus maaomanikest suhtub töödesse mõistvalt.

Praegune olukord on julgeolekurisk

Balti riikide elektrisüsteem on praegu tehniliselt võttes osa Venemaa ühendatud süsteemist, millega kaasneb aga geopoliitiline risk. Sagedust, mis on elektrisüsteemi üks olulisemaid parameetreid, kontrollib Venemaa ning seeläbi on meie idanaabril võimekus mõjutada elektrisüsteemi toimimist Balti riikides. Üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga maandab riski, et sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võidaks meie vastu ära kasutada.

Riskide maandamiseks ja turu laiendamiseks on Elering alustanud ettevalmistavaid tegevusi, et ühendada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid Venemaa omast lahti ning liituda 2026. aasta jaanuaris Mandri-Euroopa elektrivõrgu ning vastava sagedusalaga.

Sünkroniseerimise ettevalmistuste käigus tugevdavad Balti riigid oma elektrivõrke ja omavahelisi ühendusi. Elering rekonstrueerib Narva piirkonnast algavad ja Valga lähistel Lätti suunduvad võimsad 330-kilovoldised elektriliinid. Lisaks on valminud kolmas elektriühendus Lätiga, mis algab Harku alajaamast Tallinna lähistel. Sarnased tugevdused tehakse ka Läti ja Leedu elektrisüsteemides. Üleminek ühest sagedusalast teise toimub lõpptarbija jaoks märkamatult.

Sünkroniseerimine maksab Balti riikide ja Poola jaoks kokku hinnanguliselt 1,6 miljardit eurot, Eesti osa sellest on ligikaudu 300 miljonit eurot. Investeeringust katab Euroopa Liit 75 protsenti. Ülejäänud osas rahastamiseks kasutab Elering ülekoormustulu. Eesti elektritarbija tariifi sünkroniseerimise investeeringud ei mõjuta.