/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/02/21/972080t1h24e1.jpg)
Kreeka võlgade mahakirjutamise ajal muutub riik mõneks päevaks märtsi alguses maksejõuetuks, suurem osa 130 miljardi eurosest abiprogrammist lähebki võlakirjade vahetuse kulude katteks.
Kreeka muutub märtsi algul ajutiselt maksejõuetuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka ostab erainvestoreilt tagasi kõik võlakirjad. Iga saja euro vastu annab ta 46,5 euro eest uusi võlakirju, millest 15 euro väärtuses on EFSF võlakiri ja ülejäänu Kreeka enda võlakiri. Selleks kulub kokku umbes 30 miljardit eurot. Erasektor kannab aga 53,5 protsenti laenust maha.
Samuti kärbitakse võlakirjade intressi. Kuni aastani 2015 on võlakirjade intress kaks protsenti, kuni 2020. aastani kolm protsenti ja siis kuni 2042. aastani 4,3 protsenti. Erasektori kogukaotus peaks olema 107 miljardit eurot.
Laenupaketi teine osa – 35 miljardit eurot – jääb reservi, et katta Euroopa Keskpanga kahjud. «Kui Kreeka hakkab tegema võlavahetust, siis muutub ta formaalselt maksevõimetuks, sest ei maksa oma kohustusi täielikult tagasi,» rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross.
«Sellisel juhul võlakirjad, mis on Euroopa Keskpangal rahapoliitiliste operatsioonide tagatiseks, kaotavad oma väärtuse,» selgitas ta. «Et EKP võlakirjad oma väärtust ei kaotaks, selleks peab olema tagatis.»
Kreeka võlakirjade vahetus peaks toimuma mõne päeva jooksul märtsi alguses. «Kui võlavahetus on toimunud ja formaalne maksejõuetus möödunud, siis 35-miljardiline laen kustutatakse kui ajutine ülemineku tagatis,» lisas Ross.
130-miljardilise teise laenupaketi kolmas osa kuulub Kreeka pankade turgutamiseks. Nimelt on suur osa Kreeka valitsuse võlakirjadest Kreeka pankade käes. «Enamik Kreeka panku vajab lisakapitali ja kolmas osa laenatakse Kreekale selleks, et ta saaks pangad rekapitaliseerida,» lausus Ross.
Reuters kirjutas, et Kreeka pankade turgutamiseks võib kuluda 23 miljardit eurot.
Neljas osa laenupaketist ehk 40 miljardit eurot läheb Kreeka eelarvepuudujäägi katteks.
Kreeka abilaen makstakse kvartalite kaupa välja aastani 2014, väljamaksed on seotud majandusreformidega. «See on üks samm võlakriisi lahendamiseks ja peaks andma turgudele signaali, et Euroopa saab oma probleemidega hakkama,» ütles Ross.