/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/10/14358048t1h6b2f.jpg)
Eesti jäi kõrvale Euroopa Liidu börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu direktiivi kokkuleppe hääletusest, sest direktiiv ei kattu Eesti seisukohtadega.
Eesti ei hääletanud börsifirmade soolise tasakaalu direktiivi poolt (3)
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osales esmaspäeval Brüsselis toimunud töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel, kus lepiti kokku Euroopa Liidu börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu direktiivis, mis puudutab ka 13 Eesti börsiettevõtet.
«Toetan väga eesmärki suurendada naiste osalemist ühiskonna kõigil juhtimistasanditel, sealhulgas börsiettevõtete juhtkondades. Teisalt pean oluliseks, et soolise tasakaalu saavutamisel börsiettevõtete juhtorganites oleks Euroopa Liidu liikmesriikidel ja ka ettevõtetel endil suurem otsustusvabadus,» ütles Riisalo pressiteates.
Järgmisena ootavad ees läbirääkimised Euroopa Parlamendiga.
Euroopa Liidu börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu direktiiv näeb ette, et suurtes börsiettevõtetes tuleb eesmärgiks seada kas vähemalt 40 protsendiline alaesindatud soo osakaal nõukogude liikmete hulgas või 33 protsendiline alaesindatud soo osakaal tegevjuhtkonna ja nõukogude liikmete seas.
See puudutab ettevõtteid, mis ületavad kolmest kriteeriumist kahte: töötajate arv vähemalt 250; aastane bilansimaht vähemalt 43 miljonit eurot; aastane käive vähemalt 50 miljonit eurot. Direktiiv puudutab 13 Eesti börsiettevõtet. Tegemist on ajutise meetmega, direktiiv kaotab kehtivuse 2038 aasta lõpus.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et Eestis on soolised lõhed kõige suuremad poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse võimu valdkonnas, sealhulgas majandusliku võimu soolist tasakaalu mõõtev näitaja oli Eestis 2021. aastal kõigest 27,5 punkti 100-st ning naiste osakaal suurimate börsil noteeritud ettevõtete juhtorganites 9 protsenti, samal ajal on EL-i keskmine 31 protsenti.
Kohtumisel arutati ka Ukrainaga seonduvaid teemasid. Riisalo toonitas, et Eesti on vastu võtnud pea 17 400 sõjapõgenikku, pakkudes neile turvalist keskkonda ja ajutise kaitse direktiiviga laienevaid hüvesid. «Euroopa Liidu rahaline abi oleks praeguses olukorras liikmesriikidele ülioluline, et tagada meie võimalused Ukraina sõjapõgenike abistamiseks,» märkis minister.
Kohtumisel allkirjastasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Tsehhi ja Slovakkia sotsiaalministrid ka ühispöördumise, kus riigid mõistavad tugevalt hukka Venemaa agressiooni Ukraina suhtes ning väljendavad täielikku solidaarsust Ukraina ja ukrainlastega.
Riigid lubavad võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada Ukraina kodanike ligipääsu tööturule ning pakkuda Ukraina lastele, noortele ja teistele haavatavas seisus inimestele vajalikku tuge ja teenuseid, sealhulgas majutust.
Lisaks kohtus minister Riisalo oma Leedu ja Soome kolleegidega arutamaks olukorda Ukrainas.