/nginx/o/2022/03/14/14425174t1h01b5.jpg)
Riigikohus jättis täna rahuldamata ASi Eesti Post kaebuse, mille eesmärk oli kohustada konkurentsiametit jätkama järelevalvet ASi Express Post hinnapoliitika üle. Kohus nõustus, et Express Posti tegevus ei põhjustanud konkurentsi olulise kahjustamise ohtu, mis oleks rikkunud tarbijate huve ja ühtlasi kaebaja õigusi.
Express Post tegeleb perioodika varahommikuse kojukandega suuremates linnades ja nende lähiümbruses, osutades teenust peamiselt oma emaettevõtjatest kirjastustele AS Ekspress Grupp ja AS Postimees Grupp.
Eesti Post soovis osta Express Postilt samuti teenust, et seda edasi müüa. Postiettevõtted ei jõudnud aga hinnas kokkuleppele, sest väidetavalt nõudis Express Post kõrgemat tasu kui oma emaettevõtjatelt.
Eesti Post esitas konkurentsiametile kaebuse, milles väitis, et Express Post on linnades ajalehtede varahommikuse kojukande turgu valitsev ettevõte ja omab olulist vahendit ning sellistel äriühingutel on keelatud kliente ebavõrdselt kohelda.
Konkurentsiamet rikkumist ei tuvastanud ja lõpetas järelevalvemenetluse. Amet asus seisukohale, et Eesti Post kui Express Posti konkurent saaks vaidlustada eristavat hinnakujundust ainult juhul, kui Express Posti kontrolli all on oluline vahend. See on niisugune võrgustik või taristu, mis on vajalik turul tegutsemiseks, aga mida teistel ettevõtetel pole võimalik või majanduslikult otstarbekas dubleerida. Ameti hinnangul ei ole Express Posti kojukandevõrk oluline vahend, sest Eesti Postil endal on olemas üle-eestiline postiteenuse võrk.
Eesti Post vaidlustas järelevalve lõpetamise halduskohtus, kes rahuldas kaebuse ja kohustas ametit menetlust jätkama, aga ringkonnakohus tühistas selle otsuse. Samale tulemusele jõudis 14. märtsil avaldatud lahendis ka riigikohtu halduskolleegium, kuid muutis ringkonnakohtu põhjendusi.
Kolleegium leidis, et Express Posti varahommikuse kojukande võrk on dubleeritav ja seetõttu pole tegemist olulise vahendiga, mis oleks andnud Eesti Postile aluse nõuda lepingu sõlmimist. Olulise vahendi kindlakstegemisel on kõrge künnis ja juurdepääsu kohustuse tekkimiseks peab teise ettevõtte võrgustiku kasutamine olema hädavajalik. Kaebaja ei esitanud veenvat selgitust, miks tal pole võimalik oma postivõrgu tööd varahommikuse kojukande korraldamiseks muuta ja tõhustada – näiteks toimetada koos päevalehtedega hommikuti kohale ka vähemalt osa muudest saadetistest.
Samas juhtis riigikohus tähelepanu sellele, et Express Post tegi Eesti Postile hinnapakkumise. Kui turgu valitsev ettevõte on põhimõtteliselt nõus andma oma taristule juurdepääsu, müüma kaupa või osutama teenust, siis ei tohi ta, sõltumata olulise vahendi olemasolust, kehtestada või rakendada ebaõiglasi äritingimusi ega diskrimineerida mõnda äripartnerit.
Riigikohus ei pidanud siiski vajalikuks anda lõplikku vastust küsimusele, kas Express Posti tasud olid õiglased ja mittediskrimineerivad. Eesti Post on nimelt tunnistanud, et temalt nõutavad hinnad olid sarnased neile, millega ta pakkus ise ajakirjanduse kojukandeteenust. See lubab eeldada, et kaebajale tehtud pakkumine oli vähemalt lähedane teenuse majanduslikule väärtusele ega olnud kuritarvituslikult kõrge. Liiatigi ei pidanud Express Post osutama välistele klientidele teenust tingimata sama hinnaga kui kontserni sees.
Kokkuvõttes nõustus kolleegium konkurentsiametiga, et Express Posti tegevus ei põhjustanud konkurentsi olulise kahjustamise ohtu, mis oleks rikkunud tarbijate huve ja ühtlasi kaebaja õigusi. Kui amet jõudis juba järeldusele, et kontrollitav tegevus ei kahjusta oluliselt konkurentsi, ei pidanud ta hindama kõigi teiste kuritarvituse tunnuste täidetust ega isegi täpsemalt piiritlema asjasse puutuvat kaubaturgu, vaid võis menetluse kohe lõpetada.
Kaks nädalat enne riigikohtu otsuse avaldamist sõlmisid Postimees Grupp ja Ekspress Grupp lepingu Eesti Postiga, mille järgi saab viimane Express Posti ainuomanikuks, kui konkurentsiamet annab tehingule oma nõusoleku.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)