/nginx/o/2015/03/10/3856771t1hd1bb.jpg)
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI)uuring näitas, et Euroopa riikide relvaimport kasvas aastatel 2017–2021 19% võrreldes varasema viie aastaga. Euroopa riikide relvatarned moodustasid 13% ülemaailmsetest relvatarnetest, mida oli kolm protsenti rohkem kui varasemal viiel aastal.
Euroopa suurimad relvaostjad olid Ühendkuningriik, Norra ja Holland, öeldakse raportis.
Arvestades seda, et Euroopa riigid tellisid hiljuti suuri koguseid uusi relvi ja USA-st pärit lahingulennukeid, on relvaimport veelgi suurenenud.
«Suhete tõsine halvenemine enamiku Euroopa riikide ja Venemaa vahel oli oluline Euroopa relvaimpordi kasvu tõukejõud, eriti nende riikide jaoks, kes ei suuda oma riikliku relvatööstuse kaudu täita kõiki oma vajadusi,» ütles SIPRI relvatranspordi vanemteadur Pieter Wezeman.
Ka Ukraina, kel on oma relvatööstus, ostis relvi välismaalt. Tšehhi Vabariik oli Ukraina peamine relvade tarnija, kelle osatähtsus oli 41% impordist, neile järgnes USA 31%ga.
USA osatähtsus rahvusvahelises relvaekspordis tõusis viimase viie aastaga 39 protsendini, samal ajal kui Venemaa ja Hiina osa on vähenenud vastavalt 19 protsendini ja 4,6 protsendini. Importivate piirkondade seas on Aasia ja Okeaania endiselt suurimad suuremate relvade ostjad, importides alates 2017. aastast 43% ülemaailmsetest relvatarnetest.
«Pinged Hiina ning paljude Aasia ja Okeaania riikide vahel on piirkonna relvaimpordi peamiseks tõukejõuks,» ütles SIPRI teine teadlane Siemon Wezeman.
India oli aastatel 2017–2021 maailma suurim relvaimportija. Veel viis riiki, sealhulgas Austraalia, Hiina, Lõuna-Korea, Pakistan ja Jaapan, olid kümne suurima relvaostja hulgas.
Allikas: SIPRI raport
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)