Euroopa Liit tahab järsku kaitsekulutuste tõstmist

Liina Laks
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti esitas Euroopa Liidule ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti ühenduse liikmeks 2004. aastal.
Eesti esitas Euroopa Liidule ametliku liitumistaotluse 1995. aastal ning võeti ühenduse liikmeks 2004. aastal. Foto: Erik Prozes

Ukraina sõja valguses on Euroopa Liit muundumas kaitseühenduseks, mitu kõrget poliitikut on sõna võtnud Euroopa armee loomise nimel.

Sel nädalal ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et tema hinnangul on Euroopa oma armee loomine samm õiges suunas.

Nüüd lepiti Versailles's toimunud tippkohtumisel kokku, et Euroopa riigid hakkavad kaitsekulutustesse rohkem raha panustama, kirjutab euractiv.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on algusest peale olnud Euroopa sõjalise autonoomsuse poolt, ka endine Saksamaa kaitseminister ja praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on Euroopa armee mõtte poolt.

Macron ütles oma tippkohtumisel peetud kõnes, et Euroopa on teelahkmel ja seda Euroopa riikide juhid ka teavad.

«Seistes vastamisi kasvava ebastabiilsuse, strateegilise konkurentsi ja ähvardustega meie turvalisusele,» lubasid Euroopa juhid ühises deklaratsioonis võtta suurema vastutuse ühise tuvalisuse ja Euroopa suveräänsuse ehitamise nimel, ütles Ursula von der Leyen. Ta ütles, et palus riigijuhtidel mai keskpaigaks teha ära oma kaitseinvesteeringute kava puuduste hindamine ja siis luua mai keskpaigaks plaan, kuidas neid auke täita.

Samuti lepiti kokku kaitsekulutuste suurendamises, kirjutab leht.

Samas ei ole need otsused ühtsed: näiteks Taanis toimub juunikuus referendum, kus rahvas saab hääletada, kas riik peaks ühistesse kaitsekuludesse panustama või mitte.

2020. aasta andmete järgi kulutasid Euroopa Liidu riigid kokku kaitsekulutusteks ligi 200 miljardit eurot,

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles