Nõuandeid algajale rohenäpule: porgandi harvendamine on vaev ning redis tahab jahedat

Ave Visnapuu Botaanikaaia uues ja veel tühjas kasvuhoones Foto: Erakogu

Inimeste huvi koduaias või aknalaual taimi kasvatada on sel aastal veelgi suurem kui mullu. Tallinna botaanikaaia vanemaednik Ave Visnapuu andis head nõu, kuidas päris algajana oma aias toimetada.

Kõige lihtsam asi kasvatada on tema sõnul salatkress. Alustassile pannakse märg salvrätik ja selle peale puistatakse seemned. Paber ei tohi kindlasti ära kuivada.  Kui tõusmed on paari sentimeetri kõrgused, võib need ära süüa ja uued seemned kasvama panna. 

Ave Visnapuu Botaanikaaia uues ja veel tühjas kasvuhoones. Foto: Erakogu

Tomati ja paprikaga tuleb ilmselt veidi rohkem vaeva näha, samas kiirustada ka ei maksa. Kui asjast mitte midagi ei tea, siis kipuvad inimesed nende taimede külviga liiga vara pihta hakkama. «Valgust ei ole, külm on ka. Taimed venivad välja ja head saaki ei ole. Väga varajane külv eeldab, et saad tärganud taimed panna varakult küttega kasvuhoonesse,» rääkis Visnapuu.

Kui taimel on piisavalt valgust ja soojust, siis on ette kasvatamise aeg on lühem ja areneb tugevam taim. Muidugi päris juunis pole enam mõtet tomateid ja paprikaid külvata. 

Üks esimesi seemneid, mis mulda pista on paprikad ja kibepaprikad. Mõnikord on nendega häda, et seemned ei idane ja ühtegi taime ei tule. Elujõuliste seemnete leidmiseks tasub paprikaseemneid leotada. Need võib panna leigesse vette ja jätta need sinna paariks päevaks. Seemned, mis on selle aja peale põhja vajunud, on idanemisvõimelised. Pinnale jäänud seemnetel elulootust ei ole ning need võib lihtsalt minema visata.

Paprikate kasvatamine võtab aega ning need tuleks juba poolest märtsist mulda panna, muidugi pole ka viga, kui seda teha aprilli alguses. Nii tomatid kui paprikad tahavad idanemiseks sooja. Selleks ajaks võib nad panna näiteks põrandaküttega vannituppa, sest idanemise ajal pole valgusest lugu. Siis, kui esimesed lehekesed on mulla seest väljas, tuleks taimed pand panna valguse kätte.

Idanemise ajal ihkab paprika koguni 25-30 kraadi sooja. Kui taimed on tärganud ja pikeeritud, siis tuleks nad panna 17-25 soojakraadi kätte. Siis on aga kindlasti vaja valgust.

Kui taimed on pimedas, siis püüdlevad na valguse poole ja venivad välja. «Ka välja veninud taimest võib asja saada, aga parem, kui algusest peale kasvatada võimalikult tugev taim. Kui valgust ei ole, siis kasvab kahvatute lehtedega nõrk taim,» selgitas Visnapuu.

Tomati saab magusaks puutuhaga

Tomat tahab kergelt happelist mulda, aga tomati viljad võiksid olla magusad. Selleks, et seda magusust suurendada, võib viljade valmimise ajal segada mulda puutuhka. See sisaldab kaaliumit ja suurendab suhkrute tootmist viljas. Kohe kevadel ei tohiks tuhka mulla sisse segada, see teeb mulla aluseliseks ja see jälle tomatile ei sobi.

Kui kaks idulehte on juba väljas, siis tuleks taimed pikeerida. «Kui on pikeerimise aeg, siis istutatakse taim ringi suuremasse kasti või potti. Pisike taimeke võetakse ettevaatlikult külvianumast välja,» rääkis Visnapuu. Kodus kasutab ta selleks tavalist harilikku pliiatsit. Taim tuleb vaikselt üles tõmmata ning tema juure tipp ära näpistada. See soodustab juurte harunemist.

Muidu läheks taimedel kitsaks. «Teen pliiatsiga korraliku augu ja kukutan selle taime idujuurteni sinna auku. Juurte ümber tuleks muld korralikult tihedaks vajutatud. Seda ei tohi muidugi teha ka nii suure jõuga, et taim ära murdub,» õpetas aednik.

Kurk kasvab kiiresti

Kurgiseemneid võib enne külvamist leotada, aga ega need idanevad igal juhul kiiresti ja nädala pärast on juba näha esimesi taimekesi. Kurk on hästi soojalembene, samas hästi kiire kasvuga. «Selles mõttes on teda lihtne kasvatada ja poole suveni võib neid külvata. Kui on piisavalt häid tingimusi, siis ta jõuab suureks kasvada ka hilisema külvi korral,» rääkis Visnapuu. Samas päris aknalaual on tema sõnul kurki raske kasvatada, kuid hea tahtmise juures on see võimalik. 

Redisele sobib jahedus

Redise võib õue kasvama panna kohe, kui maad juba harida saab. «Soojas kasvavad kuivad ja kibedad redised,» rääkis aednik omast kogemusest. Redist külvatakse teinekord ka sügisel, siis ta ise vaatab, millal kasvama hakkab. Kui tal aga juba pisikesed lehekesed väljas on ja ilm ikka külmaks kisub, tasub ka redisele katteloor peale panna. Spinatiga on sama lugu, seda võib ka üsna varakult õue külvata.

Naereid on Visnapuu sõnul parem külvata juba harvemini. «Ma pigem võtan selle aja ja tipin need sinna paari sentimeetri suuruste vahedaga, siis on pärast palju lihtsam. Muidu pean hiljem harvendama,» sõnas aednik.

«Mina kasvatan kaalikad kasvuhoones ette ning mais istutan kasvukohale. Minu vanaema aga külvas need tihedalt peenrasse ja siis istutas laiali. Võib ka kohe peenrasse külvata ning hiljem harvendada ja harvendamisest üle jäänud taimed mujale istutada. Kaalikas kannatab istutamist hästi,» lisas ta

Harvendamine on tüütu töö 

Peedil on jälle liitseeme ja isegi kui seemneid vahega külvata, siis peab neid ikka harvendama ,sest ühest seemnest tuleb mitu taime. Selleks ajaks on taimel aga pisike peet alla ja selle kõlbab kohe koos lehtedega ära süüa ja nii ei lähe miskit raisku.

«Porgandit mina ei viitsi harvendada. Need ma panen maha lindil. Porgandi harvendamine on üks kohutav töö. Seda tuleb teha korralikult, et alles jäänud taimi ei häiriks, sest muidu tulevad koledad ja karvased porgandid,» tõdes ta. Kui taimi on aga liiga tihedalt, ei saa seda tegemata ka jätta. Nii istutab ta porgandiseemneid ainult lindi pealt.

Kõige hiljem tuleb mulda pista kõrvitsaseeme. «Kõrvits on ülilihtne kasvatada. Minu vanaema pani selle veel enne mulda pistmist kahe salvräti vahele ja hoidis seda mitu päeva seal niiskes. Sama võib teha ka kurgiseemnetega. Oluline on silmas pidada, et kui seeme on juba idanema hakanud,  siis ei tohi ta ära kuivada. Ta tuleb panna suuremasse potti mulda, kuniks saab ta õue tõsta. Ta on väga soojalembene,» rääkis Visnapuu. Kõrvits tahab kindlasti ka rammu saada sest kuidas sa muidu mitmekilose vilja kasvatada.

Lisaks poes müügil olevatele väetistele saab taimi väetada ka nõgeseleotisega. «Nõgeseid on paksult igal pool. Nõgesed ämbrisse, vesi peale ja see hakkab hästi vastikult haisema nagu virts. Siis ongi leotis valmis. Seda ei tohi otse ämbrist taimedele panna, vaid seda tuleb lahjendada.» õpetas Visnapuu.