:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2022/03/11/14420749t1h25af.jpg)
Samal ajal kui tööstushiiglased himustavad Vene energia- ja metallifirmasid, soovivad Hiina elektroonikafirmad täita turul Lääne ettevõtete lahkumise järgselt tekkiva tühimiku. Paraku selgus, et Vene tarbijal pole enam piisavalt ostujõudu.
Hiinlaste turuinvasioon Venemaale toppab, sest viimastel pole nende träni ostmiseks raha
Hiina suurtöösturid loodavad välisfirmade lahkumise järel ripakile jäävad Vene energia- ja tööstushiiud kokku osta. Väidetavalt peab Hiina läbirääkimisi näiteks osaluse ostmiseks Gazpromis ja alumiiniumitehases Rusal.
See on üheks põhjuseks, miks Hiina hoidub Venemaa sõjategevust hukka mõistmast ja riskib tõsise mainekahjuga Lääne valitsuste ja tarbijate seas. Pealegi ei ole kümme korda võimsama majandusega Hiinal Venemaa ettevõtteid just väga keeruline alla neelata, eriti nüüd, kus analüütikud prognoosivad, et Putini sõja tõttu langeb idanaabri majandus tänavu 10 protsenti.
Tööstushiidude kõrval loodavad sanktsioonide tõttu kaoses Vene turult manti võtta aga ka Hiina elektroonikafirmad eesotsas Xiaomi ja Huaweiga. Samsung ja Apple on teatanud turult lahkumisest ja nüüd haistavad Hiina tootjad Venemaalt suurt tulu. Paraku oodatud müügitulu asemel on sõja algusest alates Hiina tootjate käive Venemaal hoopis tublisti kukkunud.
Financial Timesi hinnangul on Hiina juhtivate nutitelefonitootjate Xiaomi, Huawei ja Oppo tarned Venemaale pärast sõja puhkemist langenud vähemalt poole võrra.
Xiaomi ja Huawei keeldusid oma müügilangust kommenteerimast. «Kuna teema on poliitiliselt tundlik, siis me ei saa avalikult teatada ei müügi peatamisest ega pidurdumisest Venemaa turul, nii nagu tegid seda Apple ja Samsung,» ütles üks endine Xiaomi juht. «Kuid ärilisest vaatenurgast on mõistlik seista kõrval ja vaadata, mis edasi saab.»
Hiina kaubamärgid moodustavad umbes 60 protsenti Venemaa nutitelefonide turust. Enne sõda oli Venemaal kõige populaarsem nutitelefon Xiaomi 31 protsendiga, millele järgnes Samsung 27 ja Apple 11 protsendiga. Ilmselt nüüd mängitakse turg ümber, seda enam, et Samsungi telefonide hinnad rublades on kallinenud üle 50 protsendi ja Xiaomi telefonidel «vaid» 40 protsenti.
Samas on rubla kurss euro suhtes kahe nädalaga langenud ligi 40 protsenti ning suur osa tarbijaid enam järsult kallinenud telefone endale lubada ei saa, eriti kui arvestada seda, et iga päevaga üha tõusevad pea kõikide teiste kaupade ning toiduainete hinnad. Rikkama otsa tarbijad eelistavad aga niikuinii Apple telefone vähemalt seni, kuni neid veel kusagilt saada on.
Lisaks tellivad Vene importöörid Hiinast nüüd korraga väiksemaid kaubapartiisid, sest hinnad võivad igapäevaselt järsult muutuda. Tarnijad otsivad võimalusi, kuidas rahastada Hiina-Venemaa kaubavahetust pärast seda, kui Lääs kehtestas Venemaa keskpangale sanktsioonid ja riik löödi SWIFTi rahvusvahelisest maksesüsteemist minema.
Kuigi Peking on aastaid reklaaminud renminbipõhist maksesüsteemi Cipsi kui dollaripõhise SWIFTi asendust, on areng olnud seni aeglane. Mitmed Hiina ettevõtted on teatanud renminbi-maksete kasutamisest oma Venemaa klientide poolt, kuid kurdavad probleemide üle.
Meditsiiniseadmeid tootva ettevõtte Wuhan Zoncare Bio-medical Electronicsi tegevjuht ütles, et paljud Venemaa kliendid on oma tellimused tühistanud, kuna SWIFTi süsteemist lahkumine muutis neil dollarites või eurodes maksete tegemise võimatuks. Enamik Venemaa panku aga ei võimalda renminbi makseid või neil ei ole piisavalt Hiina valuutat.
«Usume, et Venemaa turul on palju potentsiaali ja riik vajab pärast sõda Hiina tooteid rohkem kui kunagi varem,» ütles tegevjuht. «Kuid praegu ootame riiki sisenemiseks paremat aega.»
Ja nii pürgivadki hoolimata raskustest Venemaale ummisjalu ka teised Hiina tehased, mis toodavad kõike, alates tolmuimejatest kuni kliimaseadmeteni, sest 140 miljoni elanikuga riigis on vaja konkurentide lahkumise järel oma positsioone tugevdada. Riikide vastastikune kaubavahetus saavutas eelmisel aastal rekordilise 146 miljardi dollari taseme ning Hiina moodustas umbes 14 protsenti Venemaa impordist, sealhulgas valdava enamuse kõigist elektroonikakaupadest.