Maailma võib ees oodata näljahäda, Venemaa sõda lõi niigi uppis väetiseturgu

Väetis kevadise orasepõllu ääres. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm/Sakala

Venemaa sõda Ukrainas ajas üles maagaasi hinna ja see omakorda väetiste hinna. Väetisenappus võib aga viia näljahädani.

Väetiseturul olid probleemid juba enne Venemaa sõjapidamist. Kallis gaas tõstis väetise hinda ning ka väetisekaubandusest ei läinud mööda tarneahela probleemid.

Geopoliitika analüütik Peter Zeihan rääkis Fox Newsile, et maailm oli juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse väetise pakkumise poolelt nüüdisaja halvimas seisus.

«Kõigist kolmest väetise toorainest, nagu fosfaadist, lämmastikust ja kaaliumkloriidist, valitseb puudus,» rääkis ta. «Isegi kui sõda homme lõppeks, on ikka juba hilja. Selle aasta põhjapoolkera külviajaks on jäädud hiljaks.»

Kõige karmimalt peaks väetisepuudus lööma Aafrikat, Lähis-Ida, Brasiiliat ja Kagu-Aasiat. Väetiseta kahaneb saagikus ja seetõttu on vähem toitu, millega maailma toita.

«Põllumehed püüavad kasvatada seda, mille eest saab enim raha,» märkis ta. «Seetõttu on karta, et USA kasvatab tootmist ja eksporti väga vähe. Aga toitu ei jätku sadadele miljonitele inimestele.»

Kanada Guelphi ülikooli professor Manish Raizada ennustas, et kriis võib lüüa miljardeid arengumaade inimesi, kelle ainus sissetulekuallikas on oma põllulapp.

«Iga kord, kui nafta või maagaas kallineb, tõuseb lämmastikväetise hind. Viimati juhtus see 2008. aastal ja siis tuli üleilmne šokk. 150 miljonit inimest kannatas alatoitumuse all,» lausus ta. «Ma tõesti kardan, et see võib korduda.»

Eriti halvas seisus on riigid, kes sõltuvad Ukraina nisu sisseveost.