Jaanuari eksport ja import tegid aastaga suure tõusu

Pärnu kaubasadam. Foto: Ants Liigus

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport selle aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35 protsenti ning import 36 protsenti; kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete kütuste ning elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine ning hinnatõus.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et jaanuari kaubavahetust mõjutas nii eelmise aasta sama kuu madal võrdlusbaas kui ka tooraine hinnatõus. «Ennekõike mõjutas hindade kallinemine mineraalsete kütuste ja elektrienergia kaubavahetust. Mineraalsete kütuste ja elektrienergia osatähtsus kogu ekspordist moodustas selle aasta jaanuaris 19 protsenti ja impordist 20 protsenti,» lausus ta.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta jaanuariga suurenes enim ehk 128 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 64 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 45 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi, mootorite ja laadurite osasid, Lätti elektrienergiat ning sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, kokkupandavaid puitehitisi ja puitgraanuleid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti ja Soome eksporditi enam elektrienergiat ning Leetu transpordivahendeid.

Reeksport Eestist kasvas 49 protsenti, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu söödaodra, töödeldud kütuste ning vanametalli eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 113 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 77 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 42 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist ning sissevedu suurenes enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja diislikütust, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust diislikütust ja lennukikütust.