Metsatööstus tahab Vene puidu asendamiseks raiemahu suurendamist

Metsaraie Tartus. Pilt on ilustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördus majandusministrite poole, kuna soovivad enne sanktsioonide rakendamist Venemaalt ja Valgevenest imporditud puidu asendamiseks riigimetsades raiemahu tõstmist.

 

«Saematerjali impordi lõppemisel Venemaalt ning Valgevenest on puidutööstustele suur majanduslik mõju. 2021 aastal importis Eesti neist riikidest 1,1 miljonit kuupmeetrit saematerjali 310 miljoni euro väärtuses, mille Eesti ettevõtted suures osas väärindasid ning eksportisid kallima tootena, nagu puitmajad, ehitusdetailid ja muu,» selgitas liidu tegevjuht Henrik Välja kirjas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutile ning majandus- ja taristuminister Taavi Aasale.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja Foto: Tairo Lutter

Kuna Venemaa ja Valgevene päritolu puit kaob Välja sõnul praeguste teadmiste kohaselt kogu Euroopa turult, on juba tekkimas ulatuslik materjalidefitsiit, mida ei ole võimalik kaubandussuhete raames asendada. «Samas on Eesti saeveskites kasutamata tootmisvõimsusi, mida saaks täiendavalt edukalt rakendada,» lisas ta.

Välja sõnul on tõsine oht, et toormaterjali puudus ei võimalda metsa- ja puidusektori ettevõtetel peagi täita olemasolevaid lepinguid ja vastu võtta uusi tellimusi, mistõttu võib ees oodata ka töökohtade vähendamine ja seda eeskätt maapiirkondades, sest suurem osa sektorist tegutseb Kesk- ja Lõuna Eestis. Samuti väheneks sektori panus Eesti majandusse.

Liidu ettepanek defitsiidi leevendamiseks on vajaliku tooraine saamiseks suurendada raiemahtu riigimetsades. «Riigimetsad on jätkusuutlikult ja heaperemehelikult majandatud, mistõttu tuleb seal raietest suurem kogus saeveskitele sobilikku toorainet. Loo-, nõmme- ja palumetsades on võimalik raieid läbi viia ilma linnustikku häirimata ka kevadisel perioodil, mis on kooskõlas riigimetsa raierahu pidamisega ja võimaldaks leevendada materjalikriisi kohe,» kirjutab Välja.

Tema sõnul ei sea raiemahu suurendamine riigimetsas ohtu jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtteid, kuna raiemahud on viimasel kümnendil jäänud alla võimalikke jätkusuutlikke raiemahtusid. «Raiemahu suurendamine aitab vältida materjalikriisi nii puitmajatööstuses, ehitussektoris kui ka energeetikasektoris. Näeme täna samaaegselt puidu defitsiidile nõudluse kasvu, kuna ehitussektorit mõjutab tugevalt ehitusmetallide kättesaadavuse halvenemine, mida üritatakse asendada liimpuiduga. Metsavarumisega kaasneb alati ka saetööstusele mitte sobilikku sortimenti millega on võimalik leevendada energiakriisi,» märkis Välja.

Samuti peab liit oluliseks, et loodaks selge tegutsemisraamistik raietöödega jätkamiseks erametsades ka kevadisel perioodil. «Peame oluliseks eelkõige ohustatud linnuliikide kaitse vajadust ning linnudirektiivi põhimõtet, mille kohaselt linnustiku kaitse eesmärk on kõikide looduslikult esinevate linnuliikide arvukuse hoidmine tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi,» toonitas Välja.

Tema sõnul on Eesti ainus riik Euroopas, mis on asunud rakendama linnudirektiivi viisil, kus kaitstakse iga pesitsevat isendit. «Kevadised raied mõjutavad 0,2 protsenti metsamaast ja seda ei saa pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks,» leiab ta.