Analüütik: Venemaa vastased sanktsioonid peavad ründama riigi tehnoloogilist võimekust

Töölised Lada autotehases. Foto: Gleb Stolyarov / Reuters / Scanpix

USA mõttekoja Wilson Center analüütik Kamil Galejev leiab, et sanktsioonidega on võimalik garanteerida Venemaa kaotus praeguses sõjas - selleks peavad need olema aga eesmärgipärased ja ründama peamiselt riigi tehnoloogilist võimekust sõda pidada. Idee nö "rahvaülestõusu" tekitamisest üldiste sanktsioonide abil on Galejevi hinnangul naiivne. 

Galejevi sõnul oleks väga halb mõte rakendada nn "moraalsest ristisõjast" kantud sanktsioone, mis püüaks tekitada tavalistele Venemaa kodanikele nii suurt majanduslikku kahju, et nood režiimi kukutaks. "See on idiootne idee, mis pole kunagi tegelikult töötanud ja ilmselt ei tööta ka tulevikus," leiab Galejev Twitterisse postitatud lõimes. Küll aga töötavad tema sõnul eesmärgipärased sanktsioonid, mis on suunatud Venemaale oluliste tehnoloogiliste tarneahelate vastu eesmärgiga hävitada riigi sõjapidamisvõimekus. 

Many argue that sanctions are "ineffective". That’s false. They are already highly effective in undermining Russian military efforts and can be made even more efficient. They can guarantee that Russia loses this war if they are goal-oriented and not moral crusade-oriented🧵 pic.twitter.com/gfLhTUIvqw

— Kamil Galeev (@kamilkazani) March 9, 2022

Galejevi sõnul põhjustas nii Venemaa Keisririigi kui Nõukogude Liidu lagunemise "väikese võiduka sõja" kaotamine. Vene-Jaapani sõjas kujutati jaapanlasi nõrkade ja haletsusväärsetena, kuid see propaganda pöördus venelaste endi vastu. "Kui kaotad lahinguid vaenlase vastu, keda oled kirjeldanud alaväärsena, langeb su müüt kokku /.../ vaesus ja materiaalsed kannatused ei kukuta režiime, küll aga kaotus "väikeses võidukas sõjas"," märgib Galejev. 

Sanktsioonid juba pigistavad 

Galejevi sõnul on Venemaa suurim autotootja Autovaz juba pidanud tootmist vähendama, samuti on mikrokiipide puuduse tõttu peatunud töö Renault ja Hyundai Venemaa tehastes. "Mikrokiibid on tänapäevases tootmises märkimisväärne pudelikael ning Venemaa neid ise ei tooda. Teoreetiliselt võiks aidata Hiina, kuid see võtab aastaid aega. Seega sõltub igasuguse komplitseeritud tootmise jätkumine Venemaal sellest, kas kiipe õnnestub riiki sisse tuua," tõdeb analüütik. Tema sõnul on selleks jäänud veel vaid mõned üksikud "koridorid" nagu Gruusia, mis pole veel Venemaale sanktsioone kehtestanud. 

Galejevi sõnul on fakt, et praegu pole Venemaa gaasi- ja naftatarned Läände piisavalt vähenenud, et see režiimi mõjutaks - vastupidi, ELi gaasiostud on tõusutrendis. Samas on võimalik režiimile hoop anda just tehnoloogiasektori impordi peatamisega. Näiteks kasutab Vene tööstussektor laialdaselt USA Cisco arvutisüsteeme, nüüd aga teatas viimane tegevuse peatamisest, mis on venelased paanikasse ajanud. 

Integratsioon Hiinaga on hiljaks jäänud 

Galejevi sõnul on Putinil nüüd ainult üks võimalus - orienteeruda täielikult ümber Hiinale. "Kui ta võimule jääb, saab Venemaast Hiina majanduslik koloonia, kusjuures Hiina firmad ostavad kõik varad üles ülisuure allahindlusega. Venemaa majandusajalugu võib näha välja üsna irooniline - kõigepealt ehitasid Stalini orjad miljonite elude hinnaga üles tööstuse, siis muutis Jeltsin need tehased erafirmadeks, seejärel hävitas Putin sõjaga nende väärtuse ja viimaks ostsid hiinlased nad peenraha eest üles," märgib analüütik. 

Tema väitel on Venemaa julgeolekuteenistused olnud alati Hiina suhtes väga skeptilised ja on püüdnud majanduslikku integratsiooni saboteerida, kuna pidasid seda Hiina domineeriva positsiooni tõttu julgeolekuriskiks. Praegune invasioon tuli neile aga üllatusena ja seega tuleb nüüd integratsioon läbi viia kiirkorras, mis ei pruugi õnnestuda. "Kui Putin oleks julgeolekut kaks-kolm aastat ette hoiatanud, oleks nad oma sabotaaži peatanud," ütleb Galejev. 

Siinkohal rõhutab ta fakti, et Hiinat ja Venemaa tööstuspiirkondi ühendab sisuliselt vaid Trans-Siberi raudtee. "Mõelge eelmise aasta õnnetusele, kui üleujutus hävitas raudteesilla. Viie päevaga ehitati uus sild, aga selleks ajaks oli ummikus ootel juba 500 rongi ja sõiduplaan oli väga pikaks ajaks segi paisatud. See raudtee on ülimalt haavatav pudelikael," sõnab Galejev. 

Ajud voolavad välja 

Viimase "süsteemset šokki" tekitava faktorina toob ta välja ajude väljavoolu. "Kõik intelligentsed inimesed riigis saavad aru, kui jubedad nende väljavaated on. Inimesed põgenevad massiliselt kuhu iganes saavad. Kõige populaarsem sihtkoht on Tbilisi, aga lennukid on täis, nii et minnakse Jerevani, Bakuusse," kirjutab ta. 

Ajude väljavool võimaldab takistada importkaubade asendamist, annab löögi ekspordivõimekusele, takistab Hiinaga integreerumist ning tõkestab kodumaist tootmist. Seega peaks Lääs Galejevi sõnul seda igati soodustama. Galejevi sõnul teatas ta sõber, kes õpib prestiižikas Moskva Füüsika-Tehnoloogia Instituudis (MFTI), et "pool ülikoolist" on juba võtnud suuna Usbekistani. Samuti põgenevad Dmitri Medvedjevi patronaažil asutatud Skolkovo Teaduse-Tehnoloogia Instituudi tudengid. 

"Varsti uksed muidugi sulguvad. Juba praegu pakub Putin IT-spetsialistidele "präänikuna" mitmeid privileege, millest olulisim on sõjaväeteenistusest vabastamine. Kui sellest aga ei piisa, võtab ta appi "piitsa"," kirjutab analüütik. "Piitsa" esimesi märke on juba näha - näiteks keelas riigifirma Roskosmos juht töötajatel riigist lahkumise. Sõnumivestlustes hoiatavad venelased aga piiriületajaid, et nood mingi hinna eest ei tunnistaks, et on IT-spetsialistid. "Vanduge, et olete humanitaar, siis saate riigist välja," sõnab Galejev. 

Tema sõnul peaks Lääs võimalikult palju põgenevaid Vene spetsialiste tööle võtma. Kui aga kõiki palgata ei saa, oleks hea mõte aidata luua neile töökohti Kesk-Aasias ja Transkaukaasias, kuhu nad praegu põgenenud on. "Nende piirkondade majandused on Venemaast tugevas sõltuvuses. Kui Vene majandus kokku kukub, kukuvad nemad järgmisena," märgib Galejev, kelle sõnul on näiteks Kõrgõstan ja Tadžikistan suures sõltuvuses Venemaale tööle läinute poolt koju saadetavast rahast. 

"Kesk-Aasias töökohtade loomine lahendab probleemid - esiteks motiveerib see veelgi rohkem venelasi lahkumisotsust tegema, teiseks aga aitab kaasa Kesk-Aasia arengule," märgib Galejev, kelle sõnul tuleks selleks rajada nn tehnoloogiaklastreid.