«Kui varem sõltus ilmast eelkõige elektri tarbimine, siis nüüd aina enam ka elektri tootmine,» ütles Eesti Energa pressiesindaja Priit Luts.
Tuulise või päikesepaistelise ilma korral annavad suure panuse tootmisesse tuule- ja päikesepargid. Need on ka kõige odavamad tootmisviisid. Seetõttu, mida rohkem on elektrisüsteemi lisatud tuulikuid ja päikeseparke, seda taskukohasem on hind tarbijatele. «Sellest eesmärgist on kantud ka Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud uutesse tuule- ja päikeseparkidesse,» lisas ta.
Viimaste päevade elektri börsihinnas näeme Lutsu sõnul tundide kaupa väga suurt hinnaerinevust. «Võttes näiteks tänase päeva, on hind hommiku- ja õhtutundidel 200-400 euro vahel megavatt-tunni eest, samas kui päeval on hind 50 ja 70 euro vahel megavatt-tunni eest,» kirjeldas Luts. «Suur mõjutaja nii suures hinnakõikumises ongi see, et päike käib iga päevaga üha kõrgemalt ning Eestis on installeeritud päikeseparke juba väga arvestatavas koguses.»
2021. aasta lõpu seisuga oli ainuüksi Elektrilevi jaotusvõrgus päikeseparke juba 385 megavati võimsuses.
«Tänaseid andmeid veel ei ole, aga kolmapäeval tootsid Eesti päikesepargid keskpäeval võimsusel ligi 200 megavatti, mis tähendab, et päikesest toodetud elekter moodustas kuuendiku tarbitud elektrist,» märkis Luts.
See osakaal hakkab tema hinnangul järjest tõusma, sest päike muutub intensiivsemaks ning kevade lähenedes ja temperatuuri tõustes väheneb tarbimine. Soodsates oludes võib päikesest toodetud elekter moodustada sel suvel keskpäeviti juba kuni pool Eestis tarbitud elektrist.