Maksebilansi jooksevkonto oli aasta lõpus 504 miljoniga ülejäägis

Riigi reservid on vähenenud mitme miljoni euro võrra. Foto: Marek Studzinski/ Unsplash

Maksebilansi jooksevkonto pöördus 2020. aasta neljanda kvartaliga võrreldes ülejääki ja oli mullu aasta lõpus 504 miljonit eurot ehk 5,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused aasta lõpus välisnõudeid 3,7 miljardi euroga. Peamiselt grupisiseste tehingute tulemusel kasvasid Eesti residentide välisnõuded aastaga 2 miljardi euro võrra rohkem kui väliskohustused, teatas Eesti Pank.

Jooksevkonto ja rahvusvaheline investeerimispositsioon jäid makromajandusliku tasakaalu kriteeriumide piiresse. Jooksevkonto viimase kolme aasta ülejääk oli 0,3 protsenti SKP-st ja investeerimispositsioon -12 protsenti nelja viimase kvartali SKP-st.

Koguvälisvõla statistika järgi olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 14,2 miljardi euro võrra suuremad kui võlakohustused – 46 protsenti nelja viimase kvartali SKP-st. Eesti residentide võlanõuded suurenesid aastaga 6,9 miljardi euro võrra rohkem kui võlakohustused.

Netolaenuandmine ja netolaenuvõtmine ehk jooksev- ja kapitalikonto summa kokku oli mullu neljandas kvartalis 3 miljardi euro suuruses plussis. Võrreldes 2020. aasta sama perioodiga pöördus 5,7 protsendine puudujääk SKP-st 34,2 protsendi suuruseks ülejäägiks ning Eesti majandus muutus netolaenuvõtjast netolaenuandjaks. Netolaenuandmise suure ülejäägi põhjustas erakorraline grupisisene tehing intellektuaalomandiga.

Kaupade konto pöördus 284 miljoni euro suurusesse puudujääki. See tulenes keemiatoodete, masinate ja mehaaniliste seadmete ning elektriseadmete sisseveo suurenemisest. Teenuste konto pöördus aga 934 miljoni euro suurusesse ülejääki, peamiselt intellektuaalomandi kasutustasude ekspordi kasvust ning arvutiteenuste impordi vähenemisest, mille eelmise aasta võrdlusbaas oli erakordselt kõrge.

Investeerimistulude netoväljavool suurenes 192 miljoni euro võrra. Enim kasvas otseinvesteeringutulu netoväljavool mittefinantsettevõtetest. Selle taga on peamiselt välismaiste otseinvestorite Eestis teenitud reinvesteeritud kasumi kasv.

Euroopa Liidu investeerimistoetused kahanesid 57 miljoni euro võrra. Kapitalikonto erakordse 2,3 miljardilise ülejäägi põhjustas eelmainitud grupisisene intellektuaalomandi müük.

Maksebilansi finantskonto järgi tehti Eestist välismaale investeeringuid 2,8 miljardi euro võrra rohkem kui välisriikidest Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid mittefinantsettevõtete kasvanud grupisisesed võlanõuded ning muude finantsvahendajate ja kodumajapidamiste investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.

Mittefinantsettevõtete grupisisesed võlanõuded kasvasid 3 miljardit eurot. Muud finantsvahendajad investeerisid välismaistesse väärtpaberitesse 147 miljonit eurot, kodumajapidamised 139 miljonit eurot.

Maksebilansi tehingute tulemusena kasvasid rahaloomeasutuste ehk krediidiasutuste ja Eesti Panga netovälisvarad 221 miljoni euro võrra. See tulenes eeskätt mittefinantsettevõtete jooksevkonto ülejäägist.

Kvartali jooksul otseinvesteeringud Eestisse vähenesid ning otseinvesteeringud välismaale suurenesid. Nii Eestisse tehtud investeeringute vähenemises ja välismaale tehtud investeeringutes andsid tooni grupisisesed võlad.

Tegevusalati vähenesid otseinvesteeringud Eestisse kõige rohkem kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal. Otseinvesteeringud välismaale kasvasid enim info ja side tegevusalal. Riigiti kahanesid otseinvesteeringud Eestisse kõige rohkem Rootsist. Eestist tehti välismaiseid otseinvesteeringuid kõige rohkem Leetu ja Lätti.