/nginx/o/2022/03/10/14418171t1h948b.jpg)
Igas majapidamises peaks olema piisav toiduvaru, et saada nädal aega hakkama, kui pole võimalik toidupoodi minna. Naiskodukaitse arendusspetsialist Elisa Jakson annab nõu, mida varuda ja kuidas ennast selleks puhuks valmis panna. Varuda tasub seda, mida tahaks ka muidu süüa, on tema esmane soovitus.
Võimalikuks kriisiks tuleks koju varuda suurem kogus vett. Päevas vajab inimene umbes kolm liitrit vett. Nädala peale kuluks inimese kohta 21 liitrit – seega kolme lapsega pere peaks igaks petteks kõrvale panema rohkem kui 100 liitrit vett. Seda on päris palju.
Jakson tõdes, et veega ongi asjad keerulised, eriti kui elada korteris. «Ei saa tervet voodialust veepudeleid täis laduda. Vett ei saa ka pikaks ajaks varuda, ja see peab ikka olema kinnine ja korralikult villitud,» tõdes ta.
See aga ei tähenda, et vee varumisele ei tasu üldse mõelda. Suvel autoga sõites on temal alati vähemalt 5 liitri jagu vett kaasas, kui peaks midagi juhtuma. Samuti on tema perel alati veevaru garaažis. «Tean ka, kus on meie lähedal allikas, kus saaks vett tuua kas või selle sama 5-liitrise nõuga, mille me esimesena tühjaks joome,» rääkis ta.
Tasub kindlasti teada, kustkohast võiks kodu lähedalt vett saada. Tallinnas on ka joogikraane, kus saab hädapärast vett võtta, ka tasub kodus hoida veepuhastustablette. Eestis leidub õnneks enam-vähem puhast vett ka looduses.
Kindlasti peaks kodus olema kuivaineid, seda õpetas juba koroonakriis. Siis olid olemas küll vesi ja elekter, aga kui pead kümme päeva isolatsioonis olema ja ei saa poodi minna, siis tulevad kodused toiduvarud kasuks. «Erinevateks oludeks peab olema jahu, helbeid, makarone, riisi, tatart. Tuleb varuda seda, mida pere sööb. Ei ole mõtet osta koju 10 kilo tatart, kui kodus keegi seda ei söö,» õpetas ta.
Nii saab ka varusid jooksvalt kasutuses hoida ja ootamatus olukorras ei pea hakkama sööma kümme aastat vanu kaerahelbeid, mida keegi pole seni tahtnud.
Mõttekas on varuda ka konserve ja purgisuppe, sest need on hädapärast söödavad ka ilma küpsetamata. Kui elektrit on, siis on abi ka sügavkülmast. «Mul on sügavkülm täis juurvilju, marju, pelmeene, frikadelle ja nii edasi. Tean, et paljudel on liha ka sügavkülmas, aga mul on kriisi lihavaruks pigem konservid.»
Päästeameti soovituste kohaselt tuleks kriisi puhuks varuda ka komme, sest neist saab energiat. Neljaliikmelisel perel võiks nende arvutuste kohaselt olla varuks kolm kilo komme. Selline soovitus rõõmustab kindlasti lapsi, kes hoiavad hea meelega selle varu ka pidevas ringluses.
Jaksoni sõnul pole üldse paha mõte varuda kriisiks ka juustu ja veini – kui hing just seda ihkab. «See ei tähenda, et sa nädal aega toituksid juustust ja veinist, aga ei ole mõistlik osta kuivikuid ja konserve, mis sulle ei maitse. Võib-olla kriisiperioodil just see komm päästab su päeva ja turgutab vaimset tervist. Selles mõttes on magus ja meelehea olulised asjad. Meil on kümme purki mett varutud,» tõi ta näite.
Kui varutud on toitu, mida niikuinii iga päev tarbitakse, siis ei ole ka ohtu, et miski halvaks läheb. «Toidutagavara kogumisel peaks arvestama, et sellega saaks elada võimalikult normaalset elu,» rääkis Jakson ja lisas, et tal on varutud ka palju batoone, mida on hea taskuse pista.
/nginx/o/2022/03/10/14418182t1h70b9.jpg)
Väga keerulisteks olukordadeks tuleks varuda ka sularaha. Enamasti maksame me kõikjal kaardiga ning sularaha naljalt kodus ei hoia. Aga kui elektrit ei ole, siis ei tööta ka pangaautomaat ja kaadimaksed. Kui palju raha varuda, sõltub iga inimese võimalustest.
Kui olla erinevateks katsumusteks valmis, siis peaks muretsema ka taskulambi. «Ühes sahtlis on meil taskulamp, mida lapsed ei tohi puutuda, sest selle pean ma igal juhul üles leidma,» rääkis Jakson, kellel on kodus vähemalt kümme taskulampi, mõni neist mänguasjakastis.
Ka pisike patareidega raadio on kasuks, sest seda saab kuulata igal ajal. On ka selliseid kriisiks mõeldud vidinaid, kus raadio ja taskulamp on ühes ning mõnikord saab neid koguni vändaga laadida. Hetkel on nendega muidugi kitsas käes isegi Hiina ladudes, sest kogu Euroopa on neid hoolega kokku ostnud.
Elektrikatkestuse ajaks võib varuda ka küünlaid, aga see on mitme otsaga asi. Ühest küljest on hea, kui need olemas on. Teisalt, kui kodus on loomi ja väikseid lapsi, siis võib küünaldest hoopis uus häda tulla, kui keegi seal ümber sekeldab ja need ümber ajab.
Kui vett ei ole, siis võiks kodus olla ühekordseid nõusid. «Kui nädal aega vett ei ole, siis tundub, et eilne taldrik kõlbab küll, viskan sinna uue toidu peale, aga seal hakkab ka miskit elama ja siis lõpuks istute hoopis WCs viiruse või toidumürgitusega. Peaks olema WC-paberit, niiskeid salvrätikuid ja ühekordseid nõusid. Desovahend on kõigil nüüd õnneks olemas,» loetles Jakson.
Ka suuri prügikotte tasub varuda, sest neid saab Jaksoni sõnul kasutada väga erineval viisil. Kui aken peaks katki minema, siis saab selle kilekotiga kinni teipida. Selliseks puhuks on muidugi vaja ka laiemat sorti teipi, mis kulub igal juhul elus ja seiklustes marjaks ära.
Kui kanalisatsioon ei tööta, siis tuleb vooderdada ämber kilekotiga või panna kilekott WC-potile ümber ja saab hädad ära teha ja need õue viia. Suurest kilekotist saab paari lõikega teha ka suure vihmamantli, mida selga tõmmata.
Kui kodus peab olema ilma kütteta, saab prügikottidest teha ka tuppa hädapärase telgi, kus sees on soojem.
Koduses ravimikapis peaksid olemas olema vahendid haavade puhastamiseks, sidemed ja erineva suurusega plaastrid, vahendid põletuse jaoks, rohud valu ja palaviku ning kõhukinnisuse ja -lahtisuse vastu.
Allergiarohte võiks samuti olla ja kui keegi kasutab retseptiravimeid, siis peaks neid muretsema varuga. Kindlasti tasub varuda ka naiste hügieenitarbeid. Pealegi, tampoonidega on hea lõket süüdata, kui peaks tarvis olema.
/nginx/o/2022/03/10/14418179t1heb72.jpg)
Juhuks, kui on vaja lastele ravimeid anda, võiks endale üles kirjutada, kui palju keegi kaalub ning mitu milligrammi ravimit mingis kaalus lapsele anda tuleb. See on kasuks ka siis, kui öösel kell 3 selgub, et lapsel on palavik ja ta vajab rohtu. Valest ravimikogusest pole kasu.
Ka palju muud kasulikku tasub endale üles kirjutada või välja printida. Tasub üles kirjutada oma lähemate inimeste telefoninumbrid ning autosse varuda maakaardi. Ka siis, kui telefon üles ütleb ja oled kesed metsi, tuleb maakaart kasuks.
/nginx/o/2022/03/10/14418181t1h7ff6.jpg)
Kriisiolukorras ei hakka tegelikult keegi ennast ületama, vaid tehakse seda, milleks ollakse valmis ja mida ollakse harjunud tegema. Kui oled kõiksugu olukordadeks hästi valmistunud, siis on kriis alati vähem tõsine.
Isegi talvel autoga sõites me tihti ei muretse, kui läheme kodust välja õhukese jope ja tennistega, sest soojas autos pole viga midagi. Kui peaks aga juhtuma, et auto jääb metsavahel seisma, on kohe jama majas. «Selliseks puhuks peaks pagasis olema kott sooja jope, sokkide ja kummikutega. Siis on see väike seiklus, muidu võib olla tegemist tõsise kriisiga,» tõi Jakson näite ettevalmistusest.
Juhiseid, kuidas keerulistes olukordades toime tulla, saab ka naiskodukaitse loodud mobiilirakendusest «Ole valmis!»
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)