/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/12/10/14251700t1he251.jpg)
Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu peasekretäri Merike Halliku sõnul on vaatamata jaanuari positiivsele turismistatistikale turismi taastumisest rääkida väga ennatlik ning tõdes, et Eesti turism töötab siiamaani kriisiolukorras.
Eesti turismisektor töötab siiamaani kriisiolukorras (1)
Statistikaameti teatel peatus jaanuaris Eesti majutusettevõtetes üle 158 000 turisti, 64 protsenti rohkem kui aasta varem, kusjuures suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Siiski – 2021. aasta jaanuariga võrreldes oli välisturiste küll 412 protsenti rohkem, aga kriisieelse ajaga võrreldes enam kui poole võrra vähem. Samas siseturistide arv suurenes aastaga 22 protsenti ja neid oli 10 protsenti rohkem ka 2019. aastaga võrreldes.
Hallik ütles BNS-ile, et COVID-19 kriisi algusega kukkus Eesti turism piltlikult öeldes auku, kus rabeleb siiamaani.
«Kui 2019. aastal külastas Eesti Panga statistika järgi Eestit 6,1 miljonit turisti, siis 2020. aastal, mil jaanuar-veebruar olid veel tavapärased turismikuud, ligi 1,7 miljonit ning 2021. aastal 1,3 miljonit turisti. Seega näitab eelmise aasta statistika, et kriisieelsele ajale jõudmisest oleme väga kaugel ning turism on enam kui neli ja pool korda väiksem kui enne pandeemiat,» toonitas ta.
Kuna maailmas oleme Ida-Euroopa ja isegi Skandinaaviaga väga paljude riikide jaoks ohutsoonis, siis suured ja olulised saatjariigid, nagu Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja muud jätavad selliste uudiste tõttu reise ära.
Eesti Turismifirmade Liidu presindenti Merike Hallik
Praeguste prognooside järgi võiks Eesti tema sõnul sissetuleva turismi osas 2019. aasta tasemele jõuda aastatel 2025–2026.
«Eesti turismi kriisis olekut ilmestab lisaks välisturistide arvu kahanemisele seegi, et kui 2020. aastal koondati paljud valdkonnas töötavad inimesed ning ettevõtted kaotasid palju professionaalset tööjõudu, siis nüüdseks on nende järele kohati nõudlus küll juba tekkinud, ent kuna inimesed on leidnud rakenduse muudes valdkondades, on puudujääk tajutav,» lisas Hallik.
Ka Ukrainas puhkenud sõda mõjutab Halliku hinnangul Eestisse sisse tulevat turismi kahtlemata tugevalt, samuti Baltikumi ja kogu Ida-Euroopa turismi ja mitte ainult selle tõttu, et turistide hulk Venemaalt on väiksem.
«Kuna maailmas oleme Ida-Euroopa ja isegi Skandinaaviaga väga paljude riikide jaoks ohutsoonis, siis suured ja olulised saatjariigid, nagu Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja muud jätavad selliste uudiste tõttu reise ära ning seeläbi kannatab regiooni turism kindlasti,» nentis ta, lisades, et konkreetsetest numbritest saab rääkida siis, kui selle kohta on statistika tekkinud.
Statistikaameti andmeil tuli jaanuaris enim välisturiste, 11 000, Lätist, kuid suur osakaal oli ka Venemaalt saabunud turistidel, keda oli kokku 8000. Hallik selgitas, et enamik enamik Venemaa turiste külastab peamiselt Tallinna, nagu suur osa kõikidest Eestit külastavatest välisturistidest, kuid on ka neid Vene turiste, kes autoga läbi Baltikumi sõidavad ning seeläbi Tallinnast väljapoole jõuavad ning kohalikke turismiteenuseid tarbivad.
«Kui võrrelda 2019. aastaga, siis siingi on numbrid COVID-i tõttu drastiliselt kukkunud – Eesti Panga statistika järgi külastas 2019. aastal Eestit 884 960 Vene turisti, 2021. aastal aga ainult 62 970,» tõi Hallik välja.