Eesti tööandjad ootavad kannatamatult Ukraina põgenikke tööle

Selver on valmis Ukraina põgenikke tööle võtma. Foto: Elmo Riig

Mitmed Eesti tööandjad ootavad suure huviga võimalust hakata Ukraina sõjapõgenikke tööle võtma. Keeleamet on kinnitanud, et keelebarjäärist nemad probleemi ei tee.

Maxima jaekett teatas, et on valmis andma Eestis tööd kuni 300-le Ukraina sõjapõgenikule.

«Meil on nii kauplustes, tootmises kui ka logistikakeskuses vabu töökohti, mis ei vaja otseselt eesti keele oskust, kuid kus Ukraina inimesed saaksid väga hästi hakkama,» ütles Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber.

Maximal on ukrainlastele pakkuda tööd enam kui kümnel erineval ametikohal. Kontorisse ootab ettevõte tööle inventeerijaid, jaeketi kogemusega kaubandusspetsialiste. Kauplustes pakutavate töökohtade hulgas on näiteks nii päevane kui öine saalitöötaja ja koristaja. Tootmises pakub Maxima tööd pagar-kondiitrile, kokale, lihameistrile ja komplekteerijale ning kesklattu ootab ettevõte transporditöölisi.

PERHis kitsendusi ei ole

Põhja-Eesti regionaalhaigla näeb ukrainlasi samuti potentsiaalse tööjõuna ja on valmis neid tööle võtma.

«Saame neid rakendada sisuliselt kõikides tööperedes, meil kitsendusi ei ole,» ütles PERHi juhatuse liige Terje Peetso. «Ootame meedikuid ja ka mittemeditsiiniliste erialade puhul saame iga juhtumi osas eraldi vaadata meie vajadusi ja võimalusi.»

PERHis nähakse ukrainlastele kohta kõigis tööperedes. Foto: Madis Veltman

Selveri personalispetsialisti Kristi Aasa kinnitusel on ka nemad valmis võtma ukrainlasi tööle, kuid asi seisis siiani riigi taga, sest seniste seaduste järgi ei saanud sõjapõgenikku enne teatud aja möödumist tööle võtta. Samuti peab töölevõtmiseks olema põgenikul Eesti isikukood, mille saab pärast PPAs registreerimist ja mis võtab aega.

Euroopa Liidu siseministrid kiitsid eelmise nädala neljapäeval heaks Ukrainast põgenema sunnitud inimeste ajutise kaitse direktiivi, mis muu hulgas lihtsustab nende palkamist. See kohaldub ennekõike neile, kes on Ukrainast lahkunud pärast 24. veebruari, kui riigis algas sõjategevus. Eesti valitsus kiitis sellesisulise korralduse heaks eile ja Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise lihtsustatud kord hakkas kehtima tänasest.  

Keeleamet toetab

Selver tundis muret ka põgenike keeleoskuse pärast, sest keeleamet jälgib ja teeb ettekirjutusi, kui riigikeele nõudeid ei täideta.

Keeleameti järelevalveosakonna juhataja Merle Loodus-Adamsoni sõnul toetavad nemad 100-protsendiliselt põgenike töölesaamist. Nad soovitavad tagada töökorralduslike meetmetega eestikeelse teeninduse nii, et eesti keelt mitte valdav põgenik ei jääks kliendiga üksi, vaid tema kõrval oleks alati kolleeg, kes vajadusel tõlgiks.

Kaebuste korral soovitab Loodus-Adamson tööandjatel kohe teada anda, kui kaebus on seotud sõjapõgenikuga.

«Me võtame nõustava rolli ja ei hakka tegema ettekirjutusi, sest meie eesmärk on tööandjaid aidata,» kinnitas ta.