Ukrainlastel on Eestis töötamiseks kolm õiguslikku alust

Ukraina põgenikele pakutakse kõigepealt elamiseks hotelli, edasi liiguvad nad tõenäoliselt üüriturule. Foto: Sille Annuk

Ukrainast Eestisse põgenenud inimestel ja siin enne sõja algust viibinud inimestel on mitmeid erinevaid seaduslikke aluseid Eestis elamiseks ja töötamiseks: viisavabadus, elamisluba ja viibimine PPA üldkorralduse alusel.

Töötama asumiseks peab olema isikukood ja selle saamine sõltub, millisel alusel inimene Eestis elab. Kui inimesel on Eestis elamisluba või ta on Eestis viisaga ja on oma töötamise registreerinud, siis on tal isikukood juba olemas.

Kui tegemist on inimesega, kes on otsustanud siia jääda viisavabaduse alusel, siis saab ta isikukoodi soovi avaldada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele. «Koormused on kasvanud, kuid praegu on pigem päeva kui päevade teema,» ütles siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.

Kiired seadusemuudatused töös

Kehtiva välismaalaste seaduse järgi saab ajutise viibimisalusega välismaalane sh Ukraina kodanik töötada lühiajaliselt 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul. Tupitsa sõnul on töö kiireloomulised seadusemuudatused, mis lihtsustavad töötamist selliselt, et nimetatud piirang konkreetse sihtgrupi suhtes sõja kestmise ajaks ei kehti.

Kui inimene kuulub ajutise kaitse saajate ringi ja seda taotleb, siis saab ta elamisloa. Sellisel juhul võib inimene töötada nagu kõik teised elamisloa alusel Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud. Ajutise kaitse saajate ringi kuuluvad peale 24. veebruari Ukrainast lahkunud Ukraina kodanikud, Ukrainas pagulase staatuse saanud inimesed ja nende laiendatud perekonnaliikmed.

Ajutise kaitse taotlemine algab homsest

Ukraina sõjapõgenikud saavad homsest, 10. märtsist alates taotleda ajutist kaitset, mis tagab neile elamisloa ning juurdepääsu haridusele ja tööturule. Protsess võtab aega umbes tund aega ja seda saab taotleda PPA teenindussaalides, kuhu on eelnevalt vajalik broneerida aeg.

PPA planeerib luua mobiilsed menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Sellisel juhul aega broneerida ei ole vaja, ütles Tupits.

Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele Eesti elanikega sarnased õigused. Näiteks ligipääsu sotsiaalteenustele ning õiguse töötada ja haridust omandada. Samuti kaasneb sellega vabalt liikumise õigus Euroopa Liidus.

Ajutist kaitset saavad taotleda need Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed, kes saabusid Eestisse pärast 24. veebruari. Samuti lähevad kaitse alla mõne teise kodakondsusega inimesed, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse ja nende pereliikmed, kes saabusid Eestisse pärast 24. veebruari.

Ajutine kaitse ei laiene Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele, kes elasid või viibisid Eestis enne 24.veebruari. Neile kodanikele kehtib endiselt PPA otsus, mis võimaldab ajutiselt Eestis viibida, isegi kui muud viibimisalused on lõppenud.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ajutise kaitse taotlemine on kohustuslik?

Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.

Mis saab siis, kui inimesel ajutine kaitse lõpeb?

Ukraina kodanikel ja nende lähedastel on võimalik ajutist kaitset pikendada juhul, kui sõjaolukord Ukrainas jätkub. Samuti on võimalik taotleda viibimist ja elamisluba muul alusel.

Kus saavad Ukraina kodanikud ja nende lähedased ajutist kaitset taotleda?

Ajutist kaitset saab taotleda PPA teenindussaalides. Taotluse esitamiseks tuleb eelnevalt broneerida aeg https://broneering.politsei.ee/. Broneeringu tegemisega aitab ka infotelefon 612 3000.

Kas enne ajutise kaitse taotlemist peab inimene midagi tegema?

Eelnevalt tasub täita taotlusankeet kõikide pereliikmete kohta ja võtta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid (nt sünnitunnistus). Ankeedid on kättesaadavad vastuvõtupunktides, majutuskohtades ja teenindussaalides.

Kuidas käib ajutise taotlemise protsess?

Ajutise kaitse taotlejast tehakse teeninduses või mobiilses menetluspunktis dokumendifoto ja võetakse sõrmejäljed. Inimeselt võetakse vastu ajutise kaitse taotlus ja elamisloakaardi taotlus. Üldjuhul tehakse kaitse andmise otsus koheselt.

Millise aja jooksul peab ajutist kaitset taotlema?

Ukraina kodanikel ei ole kohustust ajutist kaitset taotleda, neil on õigus Eestis viibida PPA otsuse alusel ka ilma ajutise kaitseta.

Milliseid dokumente läheb ajutise kaitse taotlemiseks vaja?

Ajutise kaitse taotlemiseks tuleb võtta kaasa isikut tõendavad või muud dokumendid, näiteks sünnitunnistus. Juhul, kui dokument puudub, tuleb enne ajutise kaitse taotlemist võtta ühendust Ukraina saatkonnaga, kes väljastab Ukraina kodanikele isikut tõendavate andmetega sertifikaadi.