/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/13/14363646t1h929c.jpg)
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul ettevõte Ukraina sissetungi järel Venemaale rakendatud sanktsioonide tõttu olulist mõju kaubamahtudele veel ei ole täheldanud, kuid on kindel, et kaubamahtude vähenemine on tulemas.
Sanktsioonid Tallinna Sadama kaubamahte veel oluliselt ei mõjuta
2021. aasta andmetel moodustab Venemaalt pärit kaubamaht 30 protsenti Tallinna Sadama sadamaid läbivast kaubamahust, Valgevene kauba maht üheksa protsenti. Põhiline osa kaubast on seejuures Venemaa eksport, importkaupade osakaal on oluliselt väiksem ning kaubagruppidest tuleb Venemaalt põhiliselt vedellast ja väetised.
«Oleme hinnanud, et otseselt Vene päritolu kaupade teenindamisest loobumise mõju on meile 6 miljonit eurot,» ütles Kalm BNSile.
Sanktsioonid puudutavad ka Vene laevu. Kalmu sõnul on Tallinna Sadama sadamates aastas ligikaudu 1600 kaubalaevakülastust, sealhulgas Vene lipu all oli eelmisel aastal ligikaudu 60 külastust, millest enamik olid väiksemad tankerid.
Kui üks uks sulgub, siis avaneb teine – usume, et see ütlus võib kehtida ka Eestit läbivatele kaubavoogudele ning muu hulgas Tallinna Sadamale.
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.
«Ootame täpsemaid regulatsioone sanktsioonide osas, mille alusel Venemaale ja Valgevenele rakendatud sanktsioone koos oma partneritega ellu viia. Hetkel on sanktsioonid kehtestatud teatud isikutega seotud äritegemisele, mida maksu- ja tolliamet rangelt kontrollib,» selgitas Kalm ning kinnitas, et ettevõte teeb igakülgset koostööd sanktsioonide rakendamiseks. Samuti leiab Tallinna Sadam, et sanktsioonid peaksid olema Euroopa Liidus üheselt mõistetavad ning rakendatavad.
Samas usub ettevõte, et Vene kaubamahtude vähenemisega kaotatud tulu on võimalik kompenseerida teistest allikatest. «Kui üks uks sulgub, siis avaneb teine – usume, et see ütlus võib kehtida ka Eestit läbivatele kaubavoogudele ning muu hulgas Tallinna Sadamale. Näiteks juba on alanud arutelud LNG-terminalide rajamiseks. Meil on juba varem laual olnud projektid Muuga sadamas ja Paldiskis,» loetles Kalm.
Võimalusi näeb ettevõte tekkimas ka seoses muudatustega tarneahelates. Tallinna Sadam eeldab, et nii pandeemia tagajärjel kui ka sõja ja selle järelmite mõjul kaaluvad tööstused kolimist tarbijatele lähemale ja see võib avada uusi võimalusi ka Tallinna Sadamale, nii tööstusparkidesse klientide leidmisel kui ka lähimerevedudel.
«Pikemas perspektiivis ootame ka Rail Balticu valmimist, mis annaks hoogu põhja-lõunasuunalisele kaubavahetusele. Muuga sadama tööstuspargist saab Rail Balticu ainus meretranspordivõrguga ühendatud kaubaterminal,» märkis Kalm.
Rohepööre ja sõjaga kaasnev energiakriis on aktiivsemalt toonud teemaks ka veel meretuuleparkide rajamise, millega seoses näeb Tallinna Sadam endale võimalusi nii Paldiski Lõunasadamas kui ka Saaremaa sadamas, kuna meretuuleparkide ehitamiseks ja hilisemaks hoolduseks on vaja baassadamat.
Võimalusi on ka teiste alternatiivsete energiaallikate hulgas. «Tallinna Sadam on võtnud rohepöörde ettevõtte keskseks strateegiaks ja näeb vesiniktehnoloogial väga suurt potentsiaali, et vähendada sadamaga seotud tegevusest tekkivat ökoloogilist jalajälge,» lisas juhatuse esimees.