Eesti Varude Keskus soovitab: tehke igaks juhuks kütusemüüjaga juba nüüd leping ära

Mootoribensiini hind tanklas 7.märtsil. Foto: Lugeja foto.

Eesti Varude Keskus ütleb, et kuigi kütusega varustatus on Eestis hea, soovitavad nad kõigil ettevõtetel, kes oma töös kütusest sõltuvad, kütusetarnijatega lepingud juba praegu ära teha.

Eile teatas üllatuslikult Shell, et piirab Saksamaal nende suurklientide jaoks, kellel pikemad lepingud puuduvad, kõikvõimalike naftasaadustega varustamist. Eesti Varude Keskuse kommunikatsioonijuht Martin Jasko selgitas, varustatusega pole probleeme ei meil ega Saksamaal, probleemiks on pigem kiirelt tõusev hind.

Sellegipoolest:«Tuues Shelli näite Eesti konteksti, on väga oluline, et kõigil meie ettevõtetel ja organisatsioonidel, kes oma tegevuses sõltuvad mootorikütustest, oleks endal alati minimaalne varu ning juba eelnevalt sõlmitud korralikud tarnelepingud mõne kütusefirmaga,»  ütles Jasko.

Iseäranis soovitab Jasko mõelda lepingute peale neil ettevõtetel, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja kelle varuplaan on diiselgeneraator - haiglad, sideettevõtted, transpordifirmad, vee-ettevõtted, põllumajandustootjad - sest piltlikult öeldes oleks probleemide tekkimise korral hilja tanklasse diislit tooma minna. «Laiendades seda ringi peaks lepingute peale mõtlema ka kaubandusettevõtted, laod ja teised, kes on alternatiivse elektrilahendusena näinud ette generaatortoite. Viimane aga vajab päris palju kütust ja seda võib kriisis vaja minna pikema aja vältel.»

«Kütusemüüjatega lepingute sõlmimine aitab neil organisatsioonidel läbi mõelda ja kokku leppida ka kriisiaegsed tegevused, kuidas kütus nendeni jõuab,» ütles Jaska.

Jaska selgitas, et Varude Keskus (VK) töötab nii, et otse kellelegi kütust jaotama asutus ei hakka - Eesti kütusevarud jagatakse sel juhul edasi kütusemüüjatele ning nood omakorda siis varustavad soovijaid. Küll aga rõhutas Jaska, et VK võib otsustada kütuse jaotamise selliselt, et eelistatakse neid kütusemüüjaid, kellel on rohkem lepinguid elutähtsate teenuste pakkujatega.

«Kuigi kütuste hind sõltub maailmaturust, annavad sellised lepingud ettevõtetele suurema kindluse, et kütuse tarneraskuste korral ollakse paremas olukorras kui ilma lepinguta,» ütles Jaska.

«Võtsime varude keskuses täna ühendust ka meie partnerorganisatsiooniga Saksamaal (German National Petroleum Stockpiling Agency), kelle esindajad kinnitasid kiiresti, et Shelli uudise põhjal muretsemiseks pole põhjust, tarnekindlus on tagatud ning Shell’i otsus ei puuduta nende ettevõtte lepingulisi kliente,» selgitas Jaska. Küll aga rõhutas ta, et globaalsel kütuseturul on heitlikud ajad ja Venemaa tarnetest võimalik loobumine mõjutab seni kütuse hinda, aga paralleelselt tegeldakse teiste tarneahelate kaudu saadavate kaubamahtude suurendamise nimel.

Kolm küsimust

Millises seisus on Eesti kütusevarud?

Kõigil strateegilisi kütusevarusid omavatel riikidel, kelleks on ligi 40 maailma arenenuimat majandust, on loodud mitme kuu tagavara, mida turutõrgete korral kasutatakse puhvrina. Eesti riigil on bensiinivaru 110 päevaks, diislikütust 85 päevaks ja lennukikütust arvestuslikult 57 päevaks. Siia lisanduvad siis veel ettevõtete varud ja militaarvarud. Meie praegune varustatus mootorikütustega on seega hea.

Kuivõrd on meie kütusemüüjatel võimekust, kõiki kliente varustada?

Eesti kütusemüüjatel on täna head laovarud. Näiteks veebruari lõpus oli kommertsvarusid meie kütusemüüjatel bensiinis kolmeks kuuks ja diislikütuses umbes kuuks ajaks tavatarbimise mahus. Lisaks on Eesti riigil veel 90 päeva kütusevaru. Seega kokku on Eesti praegu mootorikütustega hästi varustatud ning isegi juhul, kui kõik tarned riiki peaks peatuma või oluliselt vähenema, saame hakkama. Kordan siin veel eraldi üle, et täna Eestis tarneraskusi kütuse riiki toomisel ja müügil ei ole, probleem on tarbijate jaoks pigem meeletult kiiresti tõusvad hinnad. Kallis kütus sunnib tarbimist piirama ning seega mõjub omamoodi leevendavalt ka survele varustatusele.

Kui suur on Eestis päevane keskmine kütusetarbimine kütuste lõikes?

Eesti möödunud aasta keskmine kütusetarbimine päevas oli:

Bensiini – 570 tonni

Diislikütust – 2130 tonni

Lennukikütust – 175 tonni

Kütteõli – 2 tonni