K, 1.02.2023

EL tahab enne aastat 2030 kaotada sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest

EL tahab enne aastat 2030 kaotada sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (vasakul) ja komisjoni president Ursula von der Leyen (paremal).
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson (vasakul) ja komisjoni president Ursula von der Leyen (paremal). Foto: Stephanie Lecocq

Pidades silmas Venemaa sissetungi Ukrainasse, esitas Euroopa Komisjon teisipäeval kava, mille eesmärk on kaotada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest juba enne 2030. aastat; seejuures alustatakse gaasist.

 

Kavas esitatakse ka rida meetmeid, et reageerida energiahindade tõusule Euroopas ja täiendada gaasivarusid järgmiseks talveks. Euroopat on juba mitu kuud kimbutanud energiahindade tõus, kuid praegu süvendab energiavarustuse ebakindlus hinnatõusu veelgi, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

REPowerEU kava abil püütakse mitmekesistada gaasitarneid, kiirendada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ning asendada gaas kütte- ja elektritootmises. See võib vähendada Euroopa Liidu (EL) nõudlust Venemaa gaasi järele kahe kolmandiku võrra juba enne aasta lõppu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et EL peab muutuma Venemaa naftast, söest ja gaasist sõltumatuks. «Me ei saa lihtsalt tugineda tarnijale, kes meid otseselt ohustab. Peame kohe tegutsema, et leevendada tõusvate energiahindade mõju, mitmekesistada gaasitarneid järgmiseks talveks ja kiirendada üleminekut puhtale energiale,» rõhutas ta.

«Mida kiiremini minna üle taastuvatele energiaallikatele ja vesinikule ning suurendada energiatõhusust, seda kiiremini oleme tõeliselt sõltumatud ja oma energiasüsteemi peremehed. Arutan komisjoni ideid Euroopa juhtidega käesoleva nädala lõpus Versailles’s ning seejärel hakkan oma kolleegidega tööle, et need plaanid kiiresti ellu viia,» lisas von der Leyen.

Energeetikavolinik Kadri Simson tõdes, et Venemaa sissetung Ukrainasse on kõigutanud varustuskindlust ja viinud energiahinnad enneolematule tasemele. Ta rõhutas, et selle talve ülejäänud nädalateks on Euroopas gaasi piisavalt, kuid järgmiseks aastaks peab kiiresti oma varusid täiendama.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et 1. oktoobriks peavad gaasihoidlad EL-is olema vähemalt 90 protsendi ulatuses täidetud. Ettepanek sisaldaks ka sätteid täitmistasemete kontrollimise ja nõuete täitmise tagamise kohta ning näeks ette liikmesriikidevahelised solidaarsuskokkulepped.

«Pakume välja ka hindade reguleerimise, riigiabi ja maksumeetmed, et kaitsta Euroopa kodumajapidamisi ja ettevõtjaid erakordselt kõrgete hindade mõju eest,» lausus Simson.

Komisjon jätkab ka gaasituru jälgimist, et selgitada välja, kas on põhjust muretseda võimalike konkurentsimoonutuste pärast, mille põhjustavad teatud ettevõtted, eeskätt Gazprom.

Komisjon uurib lisaks kõiki võimalusi võtta erakorralisi meetmeid, näiteks ajutisi hinnapiiranguid, millega piirata gaasihindade ülekandumist elektrihindadesse.

Venemaa sissetung Ukrainasse tegi komisjoni teatel puhtale energiale kiire ülemineku pakilisemaks ja vajalikumaks kui kunagi varem. EL impordib 90 protsenti oma tarbitavast gaasist, kusjuures Venemaa arvele langeb sellest umbes 45 protsenti, sõltuvalt liikmesriigist. Venemaalt tuleb ka umbes 25 protsenti naftast ja 45 protsenti kivisöest.

Komisjon jätkab koostööd naabrite ja partneritega Lääne-Balkani riikides ning energiaühenduses, kes jagavad EL-i sõltuvust fossiilkütustest ja keda hinnatõus samuti mõjutab, kuid kel on samal ajal meiega ühesugused pikaajalised kliimaeesmärgid.

EL on valmis toetama Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat, et tagada neile usaldusväärne ja kestlik energiavarustus. Selge märk sellest on käimasolev töö Ukraina ja Moldova elektrivõrkude erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga.

 
Märksõnad
Tagasi üles