EL-i tippkohtumise mustand näeb Vene energiast loobumist etapiliselt

Euroopa Liit ei kavatse päeva pealt loobuda Vene energiast. Foto: Dado Ruvic

Prantsusmaal neljapäeval kohtuvad Euroopa Liidu liidrid kavatsevad kutsuda üles kogu Euroopa järk-järgulisele lahtihaakimisele Venemaa energiast, samm pole siiski sedavõrd konkreetne nafta- ja gaasitarnete läbilõikamine Moskva varustajast, mida näiteks Kiiev ja Washington ootavad.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi liidrid kohtuvad kahel päeval Versailles's ja peaksid AFP kätte jõudnud eelnõu mustandi kohaselt leppima kokku «Venemaa gaasi-, nafta- ja kivisöeekspordi sõltuvuse järk-järgulises lõpetamises».

Üleskutse pikemas perspektiivis lõpetada Venemaa fossiilkütuste import on seotud tõsiasjaga, et Euroopa Liit ostab Moskvalt sisse umbes 40 protsenti maagaasi. Selline sõltuvus on aga teravalt esile kerkinud nüüd, mil Venemaa oma väega tungis sisse Ukrainasse ja näitab end jõhkra agressorina, kellele lääneriigid on kehtestanud seninägematuid majandus- ja finantssanktsioone.

Iseäranis on Vene naftast ja gaasist sõltuv Euroopa suurima majandusega Saksamaa, kuid samuti on suur osa Venemaa energiat sees Itaalias, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi üleskutsel on lääneriikide liitlased ette valmistamas täiendavaid sanktsioone Venemaa vastu ning energiasektor on üks kindlamaid viise haarde tugevdamisel.

USA välisminister Antony Blinken ütles pühapäeval, et nii Ühendriigid kui Euroopa liitlased arutavad vägagi aktiivselt Venemaa fossiilsete kütuste sihtmärgiks võtmist, et üha ägenevat sõjategevust Ukrainas pidurdada ja viimaks ka lõpetada.

Kuid Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz jahutas tunduvalt paljude riikide ootusi kehtestada sanktsioone Venemaa ühele peamisele sektorile, kui ütles, et Venemaa energia on Euroopa majandustele «hädavajalik».

«Euroopa on energiatarned Venemaalt jätnud sanktsioonidest teadlikult välja,» ütles Scholz avalduses.

Tema sõnul ei ole hetkel võimalik Euroopale muul viisil tagada piisavat varu energiat kütteks, liikumiseks ja elektri tootmiseks nii era- kui tööstustarbijatele.

«Seega on [Vene nafta ja gaas - BNS] hädavajaliku tähtsusega ühisteenuste ja meie kodanike igapäevaelu varustamiseks,» ütles ta.

Tippkohtumise deklaratsiooni mustandi kohaselt lepivad EL-i liidrid kokku ka kaitsekulutuste «märkimisväärses» suurendamises ning teevad seda «koostöö vormis Euroopa Liidu siseselt».

Selline areng peegeldab tippkohtumise võõrustajariigi ja EL-i roteeruva eesistujamaa Prantsusmaa traditsioonilist positsiooni.

Pariis näeks Euroopa Liidul märksa suuremat rolli Euroopa kollektiivkaitses, mis praegu on valdavalt jäetud Ühendriikide juhitava NATO õlule.

Alliansi liikmesriigid eesotsas USA-ga on Venemaa Ukraina-invasiooni valguses saatnud idatiiva tugevdamiseks Baltimaadesse ja mujale Ida-Euroopa liikmesriikidesse arvukalt sõjaväelasi ja tehnikat.