Oleg Gross: täna juhtuva eest tuleb meil kõikidel maksta

Oleg Gross omanimelise jaeketi Viljandi kaupluses. Foto: Elmo Riig

Saksamaa odavkaupluste keti Lidl eelmisel nädalal avatud kaheksa kauplust siin midagi pea peale ei pööra ja soodsad reklaamhinnad ei jää püsima, kinnitas ettevõtja Oleg Gross telesaates «Hommik Anuga».

«Mis te nüüd arvate, et need hinnad selliseks jäävad,» lausus Gross saatejuhi loetletud sooduspakkumiste hindade kohta. «Mis te arvate, et need sakslased, kes viimasena tulid sanktsioonidega kaasa, et see Lidl tuli siia eestlastele midagi kinkima? Kindlasti mitte,» lausus Gross, lisades, et kaupluseketi mõte on raha teenida. «Nemad tulevad kapitalistlikust süsteemist ja eesmärk on neil raha teenida. Täna turgu võtta ja inimesi saada,» rääkis Gross. Ta kinnitas, et ei heida Lidlile midagi ette, sest nii see äri käibki, et saaks klientuuri sisse sööta. Ning soovitab eestimaalastel sooduspakkumisi kasutada.

«Olen kindel, et Eesti inimesed on nii targad, et küll nad ostavad sealt neid tooteid, millele Lidl korralikult peale maksab,» rääkis ta.  «Andku aga tuld. Võtku rohkem. Saksa kett on tugev, neil raha on. Tassigu aga rohkem koju neid asju, millele ilmselt peale makstakse,» lausus Gross.

Gross tõi näiteks Lidli kaupluse 3.90 eurose viina. Viinapudeli riigimaksud on tema sõnul viis eurot. Grossi kinnitusel saab tootja viinapudeli eest 35 senti. «Kui inimesed arvavad, et viinatootjad on raha sees, siis nüüd teadke, et viinapudel koos piirituse ja valmistamisega on 35 senti ja kui müüakse alla 6 euro, siis ongi need riigimaksud,» rääkis Gross toonitades ekslikku tavaarvamust, et tootja poole hinnast ikka endale saab.

Toitu jõutakse osta

Grossi sõnul ei tunneta ta, et inimeste ostujõud oleks langenud ning nad enam kaupa osta ei jõua. Nende poes on eelmise aasta sama ajaga võrreldes olnud tugev 10-protsendiline käibekasv. «Ma seda veel ei ütleks, et inimestel ei oleks raha toidu ostmiseks,» lausus ta.

Grossi sõnul on tooted, näiteks kilepiim, millele kaupmehed maksavad kogu aeg peale. Nii on kilepiima sisseostuhind viis või kümme senti kõrgem kui see, millega toodet kaupluses müüakse. Samuti hapukoor, kõik esmatähtsad tooted, lihatooted.

Grossi sõnul tuleb Lidl välismaiste toodetega ning ta kutsus eestimaalasi üles eestimaiseid tooteid ostma. Just põllumajandustooteid nii palju kui see võimalik on. Ja liha on Grossi sõnul üks selline toode, millega tootjad praegu hirmsasti kahjumis on.  «Ühe nuumiksea üleskasvatmise pealt võtab tootja, seakasvataja 60 eurot kahjumit. Sada eurot maksab siga ja 60 eurot võtab kahjumit. Sea müügist ei saa ettevõte seda raha tagasi, mis siga ära sööb,» rääkis Gross.

Piima me toodame oluliselt rohkem kui ise ära tarbime, samuti on Grossi sõnul kõik hästi teraviljakasvatusega, mis on kasumlik. «Aga seakasvatus on selges pikas kahjumis,» lausus Gross.

Millised on kaupmehe jaoks kõige kasumlikumad tooted, sellel Gross kindast vastust ei andnud.

«Kõige kasumlikumad on need tooted, mis kõige vähem liiguvad. Ma ei kahtle, et nende toodete eest mõni inimene maksab kaks korda rohkem sellest, millega need tooted on sisse ostetud,» lausus Gross.

Tegemist on tema sõnul erinevate tööstuskaupadega, toidukaupadele ei kannata sellist hinda lisada.

«Need on väga üksikud tooted, väga väikse mahulised ja ma rahustan inimesi ka sellega, et suuremad kaubandusketid on Eestis kahjumid,» rääkis Gross.

«Selver, Coop ja meie oleme kasumis, aga välisketid on kahjumis, nad ei oska siin kaubelda, ei tea olukorda,» rääkis

Grossil üle Eesti 72 kauplust ning erinevate piirkondade klientide ostukäitumine on erinev.

Maarahvas on tema sõnul rohkem eestimaise kauba ostja. Üks põhjus on see, et rohkem valmistatakse toitu kodus. Ka venekeelne elanikkond sarnaneb rohkem maapiirkondade eestlastele. «Ostavad eestimaist lihakaupa, piimatooteid. Vene naine keskmiselt on rohkem kodus kokkaja ja perenaine,» lausus Gross. Suurlinnades ja majanduslikult paremini kindlustatud inimesed ostavad rohkem valmistooteid, sest nad ei taha köögis oma aega raisata, lisas ta.

Elatustase langeb

Oleg Gross, kes on juba varem Eestile majanduslangust prognoosinud tõdes, et ei osanud arvata, et asi nii hulluks läheb, sest ka vene vägede koondamine Ukraina piiri äärde algas hiljem. «On selge, et täna juhtuva eest tuleb meil kõikidel maksta. See lööb meil kõikide rahakotti ja kõikide elatustase sellega langeb,» lausus ta.

Kuidas aga hakkama saada?

«Ma ei pea õigeks, et eestlased ronivad börsile ja ostavad aktsiad, tahavad kellegi teise ettevõtte tööst raha teenida,» lausus Gross. Ta ei pea õigeks üleskutseid, et aktsiaid lähevad ostma inimesed, kes sellest midagi ei tea ja lõpuks saavad vastu pükse.

Gross soovitab hoida likviidseid vahendeid ning teha oma igapäevast tööd ning tegeleda just sellega, millega hakkama saad. «Töö on asi, millega saad end ka raskel ajal tasakaalus hoida,» lausus Gross

Kuidas tööga rikkaks saada?

Gross ütles, et tema rikkus on selline, et on keeruline öelda, mis see on. «Mina käin oma töölissööklas kolme euro eest söömas. Mul ei ole kinnisvara väljaspool Eestit,» rääkis ta.

Kopter ei ole tema sõnul luksus, vaid hädavajalik töövahend.

Gross lisas, et võrreldes kolmekümne aasta taguse ajaga oleme me võrreldamatult rikkad. Lihtsalt inimesed on ära unustanud, mis sellel ajal näiteks kauplustes valitses.

Vene kaupade ära viskamist ei toeta

Mis Ukraina sõjas toimuma hakkab ja kuidas asjad võiksid areneda, ei osanud Gross vastata. Kõige rohkem on olukord venemalaste endi käes, kes peaktsid aktiivselt tänavatele tulema. «Siin ei ole muud teha kui boikoteerida kõiges,» lausus ta. 

Küll ei ole ta seda meelt, et kauplustekettides juba olemasolevad kaunad tuleks ära visata. «Ma olen põhimõtteliselt sellele vastu, sest need on makstud venelastele välja. Äraviskamisega me ei tee Venemaale ja Putini režiimile mitte ühtegi senti kahju,» lausus ta. 

«Vene gaasi me kasutame, vene kütust me kasutame, vene elekter tuleb,» loetles Gross ning kinnitas, et just seda peaksime me vähendama, et Venemaa ei saaks maailmast raha juurde.  «Aga see on rumal lähenemine, et me teeme sellega kellelegi kahju, kui hävitame seda, mis on välja makstud. Need kaubad tuleb kindlasti maha müüa,» kinnitas Gross.

Ta tõdes, et nende poodides on vene kaubad müügil, kuid nad ei too Venemaal otse midagi. Selleks kevadeks oli neil esimene kokkulepe grillsöe osas. «Aga selle me ütlesime loomulikult üles. Ühtegi penni me Venemaale ei kanna, Venemaad me ei aita ühegi penniga.»