Ehitusvaldkond seisab taas silmitsi järsu hinnahüppega

Teras, mille hind on nädalatega enam kui kolmekordistunud. Foto: STR

Ehitusäri ähvardab taas suur hinnatõus, mis ületab koroonapandeemia-aegsetest tarneraskustest tingitud hinnatõusu. Seekordset hinnatõusu toidab ühelt poolt sõjast ja sanktsioonidest tingitud materjalipuudus ja teisalt tööjõu vähesus, sest siin töötavatest ukrainlastest on suur osa läinud sõtta kodumaa eest.

«Me oleme ostnud Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast väga palju ehitusmaterjali, alates ehituspuidust kuni viimistletud detailideni välja, nii terast kui muud,» ütles Astlanda Ehituse juhatuse esimees ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Kaupo Kolsar.

Nüüd on need materjalid hüppeliselt kallimaks läinud. Ta toob näiteks terase hinna. Kui veel paar nädalat tagasi maksis terasetonn 800 eurot, siis täna küsitakse selle eest 2800 eurot. Kolsar soovitab aga säilitada külma närvi ja mitte kohe ostma hakata.

«Eks selles hinnatõusus on palju ka spekulatsiooni, püütakse müüa maksimaalse hinnaga, mida turg on nõus maksma,» rääkis Kolsar. «Kohe ei ole mõtet paanitseda.»

Võrreldes aastataguse ajaga on olukord mitmes mõttes keerulisem, sest kui koroonapandeemia ajal olid tarned korrapäratud, siis nüüd on tarneahel pooleks lõigatud.

Seisakut ehitustel see veel põhjustanud ei ole, kuid seegi võib juhtuda. «Praegu valitseb küll teadmatus,» ütles Kolsar. «Kui sõda kestab pikalt, siis võib nii juhtuda. Hinnad kruvivad nii üles, et ehitajatel pole mõtet seda koormat kanda. See olukord on force majeure (vääramatu jõud – toim) seaduse mõttes.»

Kodus lahvatanud sõja tõttu on väga palju ukrainlasi objektidelt lahkunud. Kui ehitusobjektil on 15 betoneerijat, kellest kaheksa on ukrainlased ja kuus neist läheb minema, siis on üle kolmandiku tööjõust läinud. Välistööjõudu kasutavad enamasti alltöövõttu tegevad väikefirmad, kel võib olla 80 protsenti töölisi Ukrainast. Kolsari sõnul on nende suurematel objektidel ligi 40 ukrainlast või valgevenelast ja neid jagub igasse ehitusvaldkonda nii väike- kui ka suurehitustel.

«Praegu ei ole võimalik prognoosida, kuidas asi edasi minema hakkab,» ütles ta. «Me oleme ise ka kõik lõhki selles olukorras, mis on halvanud elu igas mõttes. Hoiame pöialt, et sõda lõppeks võimalikult kiiresti ja võimalikult väheste ohvritega, alles siis hakkaks muretsema majandusliku heaolu pärast.»