Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul põhjustab hinnatõusu kiirenemist järgmistel kuudel Venemaa agressioon Ukrainas.
Rahandusministeerium: kõrge inflatsioon püsib kogu euroalal (1)
Statistikaameti andmetel tõusis Eestis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 1,5 protsenti ning võrreldes 2021. aasta veebruariga 12 protsenti. Seejuures olid mulluse veebruariga võrreldes kaubad 10,7 protsenti ja teenused 14,5 protsenti kallimad.
«Toorainete ja energia kallinemine on jätkumas, mis tähendab üha kõrgemat inflatsiooni Euroopa riikides. Lisategurina on sõjategevus ja sellele järgnenud sanktsioonide kehtestamine majanduspilti mõjutama hakanud ning tekitamas suuri kõikumisi finantsturgudel ja toormehindades. Need mõjud avalduvad suuremal määral meil märtsikuu tarbijahindades,» nentis Pungas rahandusministeeriumi pressiteates.
Riigipoolsed kõrgete energiahindade leevendusmeetmed aitavad seda tema sõnul siiski pehmendada. «Keskmisest soojem ja tuuline veebruar avaldus alanenud elektri börsihinnas, mis oli viimase kuue kuu madalaim. Samas märtsi alguse futuuride kohaselt võib lähikuudel oodata kõrge elektrihinna naasmist,» lisas analüütik.
«Euroopa Liidul on suur sõltuvus imporditavatest energiaallikatest ning idanaaber on peamine gaasi importija, moodustades 35 protsenti koguimpordist. Seetõttu on sõjategevuse tulemusena suurenenud ebakindlus gaasitarnete jätkumise suhtes kaasa toonud gaasihindade hüppelise tõusu Euroopa gaasiturul. Kodutarbijatele võib kõrge hinnatase kanduma hakata kevadkuudel,» prognoosis Pungas.
Veebruaris kergitas tarbijahindu enim siiski toidu kallinemine: aastaga on hinnad tõusnud 12,4 protsenti. Toidukaupade kallinemine oli Pungase sõnul laiapõhjaline ning põhjustatud sisendite hoogsast kallinemisest.
«Globaalsed tarneraskused on jätkuvalt tööstuskaupade hindu tõstmas, mis on aastaga kallinenud pea 7 protsenti. Mõnevõrra tagasihoidlikumat hinnatõusu võib täheldada eelkõige kodumaistest teguritest mõjutatud teenuste puhul, kus hinnad on tõusnud pea 5 protsenti. Sarnaselt euroalale on ka Eestis viimaste kuude väga kiire inflatsioon põhjustatud valdavalt välisteguritest ehk on imporditud,» selgitas analüütik.
Jätkuv sõjategevus ning jõuliste sanktsioonide kehtestamine idanaabrile tähendab energiahindade kallinemise jätkumist ning tootmissisendite kättesaadavuse halvenemist. See tähendab Pungase sõnul omakorda aga inflatsiooni kiirenemist lähikuudel ning elanike reaalsissetulekute vähenemist.