Aktsiad langevad, toorained rallivad: turgudel algas uus sõjanädal

Teravilja ja kütuse hinna tõus ähvardab tuua hirmkiire hinnatõusu ka toidupoodidesse Foto: Sander Ilvest

Samal ajal kui aktsiaturud valdavalt langust ennustavad, käib tooraineturgudel meeletu ralli.

Eelmisel nädalal suure langusega lõpetanud aktsiaturud ähvardavad ka alanud nädalal edasi vajuda. Ukrainas käiva sõja ning Venemaa-sanktsioonide tõttu olid täna hommikul languses kõik suuremad Aasia turud, futuurid ennustavad suuremat kukkumist ka Euroopa ja USA aktsiabörsidele.

Aasia üldindeks Dow oli hommikul 3 protsendiga languses, Euroopa börsid, mis lõpetasid nädala valdavalt 4-5-protsendises languses - Itaalia börs kukkus reedel enam kui 6% - ähvardavad ka täna edasi vajuda. USA börside indeksifutuurid ennustavad õhtuks üheprotsendist langust.

Hommikul ehmatas börse USA teade, et riik kaalub kasvõi üksinda Venemaa naftale embargot kehtestada, kuid Reutersi andmetel on seda sammu kaalumas ka Euroopa Liit. Kui Reutersile esitatud andmete järgi impordib USA ühes kuus Venemaalt 8% vedelaid naftasaaduseid, siis Euroopa naftaturust moodustab Venemaa nafta Eurostati andmetel tervelt neljandiku. Brenti toornafta barreli hind kerkis selle jutu peale 9% ja jõudis 129,89 dollari juurde.

Gaasi hind lendas Hollandis 239 euro tasemele - enne sõda oli see 73 dollari juures ehk hinnatõus on olnud loetud päevadega 227%.

Samal ajal kui aktsiaturud vajuvad, käibki tooraineturul tõeline tulemöll: maailma riigid hindavad, kui palju nad Ukraina-Venemaa tarnetest sõltuvad: lisaks naftale ja gaasile on Venemaa sõjast lääneriikide jaoks mõjutatud väetiste, nisu, tööstusmetallide ja keemiatööstuse tarned - ja ühes tarnetega ka hinnad.

Nisu hind kerkis täna hommikul 7%: Ukraina ja Venemaa nisu moodustab kahepeale 30% kogu maailma nisust. Kui sõda Ukrainas edasi kestab, on ohus kevadkülv ja sellega seoses nisutarned. Nisu hind on alates aasta algusest kerkinud alates aasta algusest tervelt 68% 1294 dollari tasemeni. Reuters kirjutab, et seda arenguid vaadatakse väga kriitiliselt näiteks Egiptuses, mis on sõltuv nisutarnetest.

Sama on muude nn söödavate toorainetega: riisi hind on alates aasta algusest kerkinud 9%, sojaubade hind on kerkinud veerandi võrra.