Kinnisvarabüroo: mullu kallines enim Põhja-Tallinna kinnisvara

Kalaranna Kvartali uued korterid. Foto: Pro Kapital

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Igor Habali sõnul läks eelmisel aastal kõige rohkem kinnisvara kallimaks Põhja-Tallinnas, kus korteri ruutmeetri mediaanhind tõusis 14 protsenti 2470 euroni ning tehingute arv kasvas lausa 50 protsenti.

Habali sõnul jätkub Põhja-Tallinnas kasv ka tänavu. «Põhja-Tallinnas pole 15 aastat nii aktiivset turgu olnud kui mullu. Kõige potentsiaalikam piirkond on praegu Paljassaare poolne Põhja-Tallinna ots. Trendikas Kalamaja liigub tänav-haaval Kopli tipu poole,» ütles ta.

Aanalüütik nentis, et Tallinnas polegi enam kante, kus oleks midagi odavalt saada. «Siiski on kehvemas korras korterid Põhja-Tallinnas Karjamaa ja Sitsi kandis veel võrdlemisi soodsad. Kui kõrval valmivad ja renoveeritakse uued majad, siis tõuseb nõudlus ka seal,» märkis ta.

Habali sõnul vaatavad inimesed praegu kodu otsides kõigepealt uusarendusi ja siis järelturgu. Kuna tänavu uute korterite arv võrreldes mullusega kasvab, siis leevendab see tema sõnul veidi nõudlust. Kui mullu lisandus Tallinnasse ligi 2500 uut korterit siis sel aastal peaks see 3000 ehk 2018.–2019. aasta tasemele jõudma.

Peale Põhja-Tallinna oli mullu väga aktiivne kinnisvaramüük ka Kristiines, kus tehingute arv kasvas aastaga 57 protsenti ning keskmine ruutmeetri hind pea 10 protsenti. Haaberstis kasvas tehingute arv 43 protsenti ning mediaanhind 13 protsenti.

Kõige kõrgem keskmine ruutmeetri hind 2918 eurot oli mullu Kesklinna linnaosas. «Kui vaadata mis hinnaga praegu Kesklinnas kortereid broneeritakse ning uusarenduste maht jälle kasvab, siis tõuseb tänavu linnaosa mediaanhind tõenäoliselt 3100–3200 euroni ruutmeetri kohta,» kommenteeris Habal.

Kõige vähem muutusid mahud Mustamäel, kus tehingute arv kasvas aastaga 8,8 protsenti ning mediaanhind 3,4 protsenti. Peamine põhjus oli Habali sõnul uusarenduste vähesus.

Lõppenud aasta sügisel ja talvel tegi elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas mitmeid uusi hinnarekordeid. Elektri viimane rekordhind pärineb 2021. aasta 7. detsembrist, mil see küündis 469,03 euroni megavatt-tunni kohta. Nädala keskmiseks hinnaks kujunes toona 294,58 eurot.

Kogu detsembri keskmiseks hinnaks kujunes 202,65 eurot, mida on ligi 4,5 korda enam kui aasta varem, mil kuu keskmine börsihind oli 45,49 eurot.

Enne möödunud aastat pärines varasem rekordhind elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas 2014. aasta 20. juulist, mil päeva keskmine hind oli 124,77 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluses sellega kerkis 7. detsembri rekordhind 275,9 protsenti.