Kruuse: seakasvatussektori jätkusuutlikkus on väga suure surve all

Maaeluminister Urmas Kruuse. Foto: Eero Vabamägi

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Eesti seakasvatussektori jätkusuutlikkus ja sissetulekud kõrgete teraviljahindade ja muude, eelkõige energiakulude kasvu tõttu väga suure surve all.

«Kuigi sealiha hinnad näitavad stabiliseerumise märke, on see üks vähestest sektoritest, kus hinnad püsivad oluliselt allapool COVID pandeemia eelset taset. Seda mõjutab ebasoodne olukord üleilmsetel turgudel, mille tulemusel sealiha pakkumine Euroopa turul on suur,» kirjutas Kruuse maaeluministeeriumi blogis. Lisaks on seakasvatus üks enim sisseostetavast söödast ja selle hinnast mõjutatud sektoreid – sööda hind, mis on tugevalt seotud teraviljahinnaga, moodustab enam kui poole seakasvatuse kuludest.

Ministri sõnul on Eesti sealihasektor naaberriikidega võrreldes mitmeti omanäoline. "Eristume selle poolest, et suurel osal meie seakasvatajatest pole maad. Seeläbi puudub ka juurdepääs mitmele toetusmeetmele, kuivõrd väga suur osa põllumajandustoetustest makstakse just pindalapõhiselt," tõi ta välja. Sellest hoolimata ei saa tema vaates öelda, et siinsed seakasvatajad võrreldes Euroopa keskmisega kuidagi vähem toetatud oleks.

«Lisaks paistame silma sellepoolest, et meie seakasvataja on üldjuhul seakasvatusele spetsialiseerunud ja selle kõrval ei peeta muid loomi. See kokku tähendab, et puudub ressurss oma sööda tootmiseks ja peamise sisendi hinna mõjutamiseks ning et oleme sõltuvad ühest sektorist ja puuduvad võimalused riskide maandamiseks,» nentis Kruuse. Arvestades, kui palju sõltub kohalik käekäik üleilmsetel turgudel toimuvast, tõstatub Kruuse jaoks küsimus, mis võimalused on sellise reaalsuse taustal üldse ellu jääda.

Seakasvatajate mure homse pärast on seega tema sõnul igati mõistetav. «Selle mure lahendamine põhineb kolme sambal – seakasvatajal, tarbijal ja riigil. Igaühel neist on oma roll, kuid kõige kandvam roll on seakasvatajal endal,» toonitas minister, lisades, et riik on sektorit aidanud ja teeb seda ka edaspidi.

«Oleme viimase enam kui poole aasta jooksul seakasvatajaid toetanud kahel korral erakorrakorralise toetusega ning hiljuti jõudis seakasvatajateni ka eelmise aasta loomade heaolu toetus. Need summad kokku küündivad ligikaudu 9 miljoni euroni, mis moodustavad enam kui kümnendiku sektori kogutoodangust. Lükkan siinkohal ümber ka ühe müüdi – neid toetusi on saanud kõik turuosalised, sõltumata sellest, kui suured või väikesed nad on, millisesse ühingusse nad kuuluvad või millisel kapitalil toimetavad,» rõhutas Kruuse.

Samas ei saa riik siiski tema sõnul sekkuda seakasvatajate tegevusvaldkonda sel määral, et võtta lõpuni enda kanda äritegevuse riske.

Toetused seakasvatussektorit pikas plaanis ei päästa, leiab Kruuse. «Need saavad tuua ajutist leevendust, aga ilma sisulise muutuseta meie seakasvatussektor pikalt vastu ei pea. Avatud turgude ja meie tänase struktuuri juures on selge, et muutuse võti on lahenduse peamise samba, seakasvataja enda käes. Sisuliselt tähendab see aga terve rehkenduse tegemist, poolest enam ei piisa. Võib tunduda karmi reaalsusena, aga muutus on möödapääsmatu,» tõdes minister.

Muutuse saavad tema vaates tuua kvaliteet ja ühistegevus, kuna kohalikud seakasvatajad on keskmiselt üsna suured, kuid mitte piisavalt suured, et üksi toimetades turgu mõjutada. "Senisel kujul edasi toimetades jäämegi turujõudude meelevalda," arvab minister. Seega esimene samm on Kruuse sõnul seljad kokku panna, et üldse arvestatav turujõud tekiks, järgmine samm on toodangu ühine väärindamine ja ühise kaubamärgi toel tarbijani jõudmine.

«Kui me neid samme läbi käi, siis ei jõua me ka tarbijani. Kuigi eestlane on lihausku ja poole sellest tarbime just sealihana, siis ainult sellele me lootma jääda ei saa. Tarbija on tänases maailmas järjest nõudlikum. Üha enam läheb talle korda keskkond ja tingimused, kus meie toit on toodetud. Seega ei piisa enam sellest, et oleme tootmises tugevad,» rõhutas minister.

Juba täna on tema sõnul palju seakasvatajaid, kes tegelevad loomade tervise ja heaoluga, ent sellest tuleb rääkida julgemalt ka tarbijale ja kujundada sellest siinse sealihatootmise visiitkaardi. "Usun, et kui sellel visiitkaardil on lugu, mis räägib väärtustest, mida kodanike ja tarbijatena hindame, siis mõjutab see lõpuks ostuotsust leti ääres," lisas Kruuse.

Minister toonitas ka, et kvaliteetne ja puhas toit väärivad nii hindamist kui ka oma hinda, samuti teadmine, et mida vähem kilomeetreid on laudast lauani, seda väiksem jalajälg jääb keskkonnale. "Arusaadavalt on konkurents turul suur. Kuid kui toit on kvaliteetne, ei sisalda antibiootikume, loomad on kasvanud väga heades tingimustes ja rõngassabadega, siis tuleb oma tugevused esile ka tõsta. Tagasihoidlikkus ei ole siin vooruseks," nentis ta.

Riigile on toidujulgeolek ja toidu varustuskindlus oluline ja hädas olevaid sektoreid toetatakse Kruuse sõnul ka edaspidi võimaluste piires. Riik on seejuures tema kinnitusel lühiajalise leevenduse kõrval mõelnud ka pikaajalisele lahendusele. «Päästevest ja päästerõngas erinevate ühistegevusele, kvaliteedile, ühisele väärindamisele ja loomade heaolule suunatud meetmete näol on olemas. Tänase kriisi mõõdupuuks on see, kas seakasvataja oma käega selle päästerõnga järele haarab,» märkis Kruuse.