Ukrainlaste palkamine muutus tänasest märksa soodsamaks

Ukrainast tulnud töölised saavad erireeglid Eestis töötamiseks. Foto: Liis Treimann

ELi siseministrid kiitsid eile Ukrainast põgenema sunnitud inimeste  ajutise kaitse direktiivi, mis kõige muu hulgas kaotab ära neile keskmise palga maksmise nõude ja muudab nende palkamise soodsamaks.

Euroopa Liidu tasandil tehti eile põhimõtteline otsus rakendada ajutise kaitse mehhanismi, mis kohaldub neile, kes on Ukrainast lahkunud pärast seda kui sõjategevus algas (24.02).

Töötamise osas tähendab ajutise kaitse rakendumine, et inimesed saavad elamisloa, neil tekib õigus saada teenuseid ja asuda tööle võrdsetel alustel alaliste elanikega. Teisisõnu palganõuet nende värbamisel enam ei ole ja neile tuleb maksta nagu kohalikule töötajale vähemalt töötasu alammäära.

«Pärast ajutise kaitse ja elamisloa saamist tuleb sõjapõgenikke kohelda täpselt nii nagu kohalikke elanikke. Neid ei tohi tööturul diskrimineerida ega ära kasutada, vaid kohelda võrdselt. Töötingimused tuleb läbi rääkida ning veenduda, et tulevane töötaja mõistab kõiki tingimusi. Mitte mingil juhul ei tohi lasta tekkida olukorral, kus inimesi koheldaks odava tööjõuna või kasutataks kuidagi ära,» ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Sten Andreas Ehrlich tööandjatele tehtud veebiseminaril.

Eristatakse kaht liiki Ukraina töötajaid

On oluline eristada, et Eestis on võib olla kahte liiki töötajaid: ühed, kes saabuvad siia peale aktiivse sõjategevuse algust Ukrainas – kui rakendub EL ajutise kaitse direktiiv, siis saavad nemad õiguse töötada Eestis samadel tingimustel, nagu Eesti alalised elanikud.

Pärast ajutise kaitse ja elamisloa saamist tuleb sõjapõgenikke kohelda täpselt nii nagu kohalikke elanikke.

Sten Andreas Erlich

Teine grupp Ukrainast pärit töötajaid on need, kes on Eesti viibinud ja töötanud juba enne aktiivse sõjategevuse algust Ukrainas. Neil kehtivad samad tingimused töötamiseks, mis kehtisid siis, kui nad Eestisse jõudsid. Riik teeb pingutusi, et muuta õigusruumi nii, et nad saaksid siin töötamist jätkata.

«Tööle asumiseks on hetkel kiireim viis registreerida lühiajaline töötamine PPA-s. Seda saab teha täna kehtiva mehhanismi alusel: töötada saab 365 päeva 455 päeva jooksul. Lühiajalisel töötamisel peab üldjuhul maksma töötajale Eesti keskmist palka. Lisaks saab lühiajalise töötamise raames teha hooajatööd, 270 päeva 365 päeva jooksul. Hooajatööd saab teha seitsmel tegevusalal, mis on nimetatud valitsuse korralduses: põllumajandus, metsandus, kalandus, toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmine, toitlustus ja majutus. Hooajatöö keskmise palga nõuet ei ole, maksta tuleb vähemalt töötasu alammäära,» selgitas siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar.

Neile, kes täna töötavad lühiajalise töötamise registreeringu alusel ei ole praegu reeglid muutunud. Kui töötajal on lühiajalise töötamise maksimaalselt lubatud päevi järel, aga registreering on lõppenud või lõppemas, tuleb pöörduda PPA-sse, et saada uus kehtiv registreering. Registreeringu menetluse maksimumaeg on 15 päeva, aga keskmine praktika on paar päeva. Võimalik on lühiajalise töötamise registreerimine ka tippspetsialistina, siis tuleb maksta kahekordset Eesti keskmist palka. Sel juhul võib tööle asuda kohe, kui on registreering tehtud.

Hooajatöö keskmise palga nõuet ei ole, maksta tuleb vähemalt töötasu alammäära.

Veiko Kommusaar

«Lühiajalise töötamisega seoses on töös ettepanek kaotada lühiajaliselt töötamiselt ajalised piirangud kriisi ajaks. See tähendaks, et need, kel töötamise maksimaalne aeg saab otsa, saaksid töötamist jätkata. Tegemist seadusandliku muudatusega, mida peab menetlema valitsus ja riigikogu, seetõttu võtab see eelduslikult kuu aega,» rääkis Kommusaar.

Tööpakkumisi on veel vähe

Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets lisas, et Töötukassa on avanud on eraldi portaali ukrainlastele töökohtade pakkumiseks, kust saab leida pakkumisi vene ja inglise keeles.

Tänaseks on registreerunud ligikaudu 500 tööandjat, aga tööpakkumisi on avaldatud esialgu vähe.

Saabunute oskustest ja profiilist ja töökoha ootustest töötukassal veel head ülevaadet ei ole, selle saab siis, kui saabujad saavad end tööotsija või töötuna registreerinud. Esialgsetel andmetel on saabujate seas meditsiiniõdesid, sõidukijuhte ja ka neid, kes on valmis ajutiselt tegema lihtsamaid töid nagu pakkimine, komplekteerimine vms.

Tööandjad, kes on valmis kehtivatel tingimustel tööd pakkuma, võivad need juba praegu töötukassale edastada, et neid infotundides jagada ja kaasata huvitatud tööandjaid ka üritustele. Kui ajutise kaitse raames saadakse elamisluba, saab töötukassa pakkuda kõiki oma teenuseid tööle aitamiseks.

Enne Ukraina sündmusi töötas Eestis ligi 27 000 ukrainlast. Peamiselt oli tegemist meestega, kes töötasid töötlevas tööstuses ja ehituses. Tänase seisuga on Ukrainast saabunud 330 inimest, kes peatuvad majutuskeskustes. Nende profiil võrreldes tavapärase Ukrainast pärit töötajaga erinev: suuresti naised ja lapsed, keda samadesse sektoritesse värvata ei saa.